Prantsusmaa rahvusassamblee kiitis 30. jaanuaril ülekaalukalt heaks mõtte, et abort ehk üsasisene lapsetapp võiks olla riigi põhiseadusesse kirjutatud õigus.
Suurem osa Prantsusmaa parteidest väidetavalt toetab laiaulatuslikku sündimata laste tapmise voli. Samas peab seadusalgatus enne põhiseadusesse kirjutamist läbima pika ja keerulise seadusandliku protsessi, vahendab New York Times.
Lastetapu põhiseadusesse kirjutamise ehk "võõrandamatu õiguse" tegemise mõte kerkis Prantsusmaal päevakorda peale Ameerika Ühendriikide ülemkohtu riikliku abordiloa tühistamist, millega anti otsustusõigus, kas sündimata lapsi tohib tappa või mitte, tagasi osariikidele.
Ettepaneku lastetapust põhiseadusliku õiguse tegemiseks esitas president Emmanuel Macroni valitsus. Rahvusassamblees oli selle poolt 493 ja vastu 30 saadikut. Peaminister Gabriel Attal nimetas hääletustulemust "suureks võiduks".
Abort ehk laste üsasisene hukkamine seadustati Prantsusmaal 1975. aastal ja mitte miski nõndanimetatud "abordiõigust" riigis ei ähvarda. Sellise "õiguse" põhiseadusesse kirjutamine ei muudaks tänast õiguskorda, kus sündimata lapsele võivad otsa peale teha nii riigi kodanikud kui välismaalased, mitte kuidagi.
Sündimata laste tapmise aktivistid samas leiavad, et lastetapu "õigus" on Euroopas üha suuremas ohus, mille näiteks tuuakse Poola, ja see on vaja kirjutada põhiseadusesse, et tulevased valitsused ei saaks seda tühistada.
Seadusetekstis osutatakse põhjendusena konkreetselt Ameerika Ühendriikide ülemkohtu otsusele ja kirjutatakse: "Kahjuks see sündmus pole üksikjuhtum: paljudes riikides, isegi Euroopas, levivad suundumused, mis üritavad takistada naiste vabadust lõpetada soovi korral oma rasedus."
Prantsusmaa vasakäärmuslastest rahvameeste partei La France Insoumise (Prantsusmaa ei kooguta) rahvaesindaja Mathilde Panot leiab, et mõte sündimata laste tapmise õigus põhiseadusesse kirjutada on "kättemaks häbi, sunnitud salatsemise, vaikimise, kannatuste ja surmade eest, millega sajad tuhanded naised on pidanud silmitsi seisma."
Kui ettepanek peaks kunagi Prantsusmaa põhiseadusesse jõudma, siis kirjutatakse sinna juurde lõik: "…seadus määrab ära tingimused, mille täitmisel võib rakendada naise tagatud vabadust lõpetada rasedus."
Lastetapu seadusalgatus liigub edasi senatisse, kus on ülekaal parempoolsetel parteidel ja kes väidetavalt pole rahul ettepaneku sõnastusega. Enne põhiseadusesse kirjutamist peab senat selle heaks kiitma ja arutelud sel teemal algavad veebruari lõpus.
Isegi kui senat mõtte heaks kiidab, peavad parlamendi kaks koda veel kokku leppima põhiseaduse muudatuse täpses sõnastuses. Kui selleni jõutakse, siis peavad mõlemas kojas kolm viiendikku saadikutest eriistungil selle heaks kiitma. Teine võimalus on korraldada rahvahääletus, mille tulemused on ennustamatud. Macroni valitsus eelistab esimest lahendust.
Rahvusassamblee kiitis sündimata laste tapmisega põhiseaduse muutmise heaks juba 2022. aastal, kuid toona senat muutis ettepaneku sõnastust, erimeelsusi kahe koja vahel ei suudetud lahendada ja algatus ei jõudnud kuhugi. Rahvusassamblee soovis põhiseadusesse kirjutada "õiguse", senat leppis aga ainult sündimata laste tapmise "vabadusega".
Toimetas Karol Kallas