Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht (EPL) ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika põhimõtteid, avaldades Vahur Kooritsa artikli pealkirjaga "Objektiivi rahastus sõltub varju jäävatest suurannetajatest" ja eksitades sellega avalikkust.
Pressinõukogu nõustus SAPTK kaebusega ja tõdes, et EPL ja Delfi rikkusid Eesti Ajakirjanduseetika Koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad ning uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel infol.
Pressinõukogu hinnangul ei ole artiklis esitatud fakte, et suurem osa Objektiivi rahastusest tuleb suurannetajatelt, kes soovivad varju jääda – see on pelgalt oletus, mistõttu on ka loo pealkiri spekulatiivne ning sellisena avalikkust eksitav.
EPL: SAPTK on kohustatud meie küsimustele vastama
Juba septembris lõpus esitatud kaebuses Pressinõukogu poole selgitas SAPTK, et EPLi ja Delfi poolt välja käidud ning ka ERRi ja Õhtulehe poolt tiražeeritud väide, nagu pärineks vaid pisem osa SAPTKi tuludest väikestest annetustest ning nagu oleks ligikaudu kahe kolmandiku tulu päritolu täiesti teadmata ja nagu pärineks see suure tõenäosusega varju jäävatelt suurärimeestelt, on ühemõtteliselt väär.
"Artiklis esitatud väide "tegelikult moodustavad väikeannetused SAPTK eelarvest vaid pisema osa" on ühemõtteliselt ja otseselt faktiliselt vale ning sellise väite esitamiseks puudub igasugune faktiline alus," toonitas SAPTK oma kaebuses ja lisas, et "mingeid suurärimeeste sadadesse tuhandetesse ulatuvaid annetusi ei ole me (kahjuks) mitte kunagi saanud – absoluutselt mitte ühtegi korda."
EPL ja Delfi ei tunnistanud aga oma süüd, vaid teatasid Pressinõukogule, et SAPTKi väide, nagu ei saaks nad annetusi vaid kaks korda aastas toimuvatest Objektiivi annetuste kogumise kampaaniatest, olevat tõendamata.
Ometi teavad kõik vähegi SAPTK tööga kursis olevad isikud, nende hulgas tuhanded SAPTKi toetajad, et sihtasutus pöördub toetajate poole annetuse küsimuseks ca kümme korda aastas – näiteks saadeti just hiljuti laiali tuhandeid SAPTK kalendreid, nagu on seda tehtud viimased kuus aastat.
Samuti õigustasid EPL ja Delfi laimu levitamist väitega, et EPL pöördus artikli avaldamise eel SAPTK poole rahastamise küsimuses selguse saamiseks, kuid kaebajalt infot ei saanud – EPLi arvates pole õige SAPTKi väide, et ta ei ole kohustatud EPLile oma tegevusest aru andma.
Õhtulehe poolt valeväite esitamises ajakirjanduseetika rikkumist ei nähtud
Õhtulehe poolset ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumist Pressinõukogu siiski ei tuvastanud.
SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid väljendas seepeale Pressinõukogule saadetud kirjas imestust, kuna tema sõnul sisaldus Õhtulehe artiklis otseselt väär faktiväide, et "väikeannetused moodustavad SAPTK eelarvest vaid pisema osa".
"Kuidas saab Pressinõukogu otsustada, et sellise vale avaldamine ei ole ajakirjanduseetika põhimõtetega vastuolus, seda on võimatu mõista. Mitte ühtegi tõendit pole ei Õhtuleht ega keegi teine niisuguse väite põhistamiseks esitanud, samal ajal kui me kinnitasime ühemõtteliselt, et väide on jämedalt väär," toonitas Vooglaid.
"Õhku jääb küsimus, kas meediaväljaanded võivad avaldada suvalisi valesid ilma, et neilt eeldatakski oma väidete faktidega põhistamist," lisas ta.
ERR tunnistas oma viga juba varem
Juba varem tunnistas ERR, et EPLis ja Delfis SAPTK kohta laimu levitava Vahur Kooritsa artikli kriitikavaba vahendamine nii rahvusringhäälingu eesti- kui ka ingliskeelses portaalis oli viga ja nii poleks tohtinud talitada.
"Süüdistusi sisaldava materjali puhul tuleb veenduda, kas algses loos on olemas piisavalt mitmekülgne info, et artiklit refereerida. Nii nõuab ajakirjanduseetika koodeksi p 5.1 (kommentaari küsimine süüdistuste puhul), mida antud juhul rikuti. Minu hinnangul refereeriti Eesti Päevalehe artiklit ebapiisava allikakriitilisusega," nentis ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.
"Tegime vea, minul peatoimetajana on selle pärast väga kahju ja ma palun vabandust," lisas omalt poolt Anvar Samost Vooglaiu temaatilisele e-kirjale vastates.
EPL ja Delfi jätsid Pressinõukogu otsuse veebis avaldamata
Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et kuigi Pressinõukogu teatas oma pressiteates, et Eesti Päevaleht avaldas Pressinõukogu otsuse paberlehes ja veebis 25. novembril, ei vasta see tegelikult tõele.
Ei EPL ega Delfi pole oma veebiväljaandes Pressinõukogu otsust avaldanud. Seda kinnitab ka täna tehtud Google'i otsing, mida kajastab allpool toodud ekraanitõmmis.
EPL valetas SAPTK kohta juba teist korda
Pressinõukogu on nüüd tuvastanud EPLi ja Delfi poolt SAPTK suhtes ajakirjanduseetika põhimõtete rikkumise juba mitmendat korda.
Ka 2014. aastal, kui nimetatud väljaanded avaldasid loo pealkirjaga „Vooglaiu sihtasutuse nõukogu liikmed istuvad ühes paadis Jakuniniga", langetas Pressinõukogu otsuse, et EPL ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada.
"On väga kahetsusväärne ja tõesti lubamatu, et meie ühiskonnas võib meedia sellisel viisil endale ideoloogiliselt ebameeldivaid kodanikeühendusi mustata ja nende mainet kahjustada. Selline tegevus on eriti näotu pidades silmas asjaolu, et erinevalt paljudest valitsuse rahalistest toetustest sõltuvatest ühendustest on SAPTK reaalselt sõltumatu kodanikeühendus, mis sõltub üksnes eraisikute annetusest ja usaldusest," toonitas Vooglaid juba toona.
SAPTK pöördus Eesti Päevalehe, Delfi ja ERR-i vastu suunatud kaebusega Pressinõukogu poole
Vahur Koorits levitab Objektiivi rahastamise kohta raskelt moonutatud ja eksitavat kuvandit