Professor Wieland Kiess, Leipzigi ülikooli laste- ja noortemeditsiini polikliiniku ja kliiniku direktor, selgitab Weltile antud intervjuus koroonapiirangute mõju lastele ja noortele.
Welt: Uuring uuringu järel näitab, et lapsed ja noored kannatavad koroonapiirangute tagajärjel väga tugevalt psüühiliste probleemide all. DAK-haigekassa raport osutab otseselt söömishäirete ja depressiooni suurenemisele. Kas Teid üllatavad need tulemused?
Prof. Wieland Kiess: Üldsegi mitte. Kuid üks asi enne: peab olema ettevaatlik tõlgendamisel. Pandeemiameetmed ei ole automaatselt kõige algpõhjus. Põhimõtteliselt raskete psühhiaatriliste või psüühiliste, nagu näiteks Borderline-häiretega[1] ja depressiooniga inimeste arv tõuseb. 20 aastat tagasi olid psüühilised haigestumised tabuteema, see on alles viimase kümne aasta jooksul muutunud. Vahepeal on põhikooli lapsed õppinud, et psüühilistest probleemidest tohib rääkida. Nõnda kasvab loomulikult ka juhtumite arv. Siiski lubavad hoolikalt kontrollitud uuringud tõdeda, et lockdown'id ja muud sulgemised rõhusid lapsi spetsiifiliste probleemidega juba väga vara.
Welt: Te räägite oma Leipzigi Life-Child-uuringus arengust laste juures, mis on toimunud juba aastaid ja mis juba 2020. aasta alguses esimestest koroonapiirangustest tingitud probleeme näitas. Mida Te sellega tõestate?
Kiess: Me küsitleme lapsi iga-aastaselt, uurime neid, näiteks silmi, hambaid, nende motoorikat, kui osavalt nad ennast liigutavad. See suur projekt kestab juba kümme aastat, sealhulgas küsitlustega. Selgub, et juba aastaid võitlevad lapsed aina enam psüühiliste probleemidega. Siiski läks alates pandeemia algusest ja sellega seotud piirangutest laste ja noorte olukord dramaatiliselt halvemaks. Nad kaebasid, et neil puuduvad kontaktid sõprade ja samaealistega. Me täheldasime üksinduse, depressiivsete meeleolude ja käitumishäirete kasvu. Need tagajärjed on endiselt väga nähtavad. Lapsed ja noored mängivad vähem pille, käivad vähem sporti tegemas ning valmidus sotsialiseeruda klassikaaslastega on langenud. Ainuke asi, mis on koroonameetmetega tõusnud, on nutitelefonide kasutamine.
Welt: Millist mõju omab see füüsisele?
Kiess: Rasvumine kasvab lastel ja noortel Saksamaal juba aastaid, sellest puudutatud isikute arv tegi lockdown'i ajal korraliku hüppe üles. Lapsed ei tohtinud ju 2020. aastal osaliselt isegi mänguväljakule minna[2]. Uuringud näitavad, et rasvumise sagedus ja ulatus on kasvanud kõikides vanusegruppides ja kehakaalu klassides. See teeb meid, arste, võimalike tagajärgede, nagu teise tüübi diabeet ja kõrgvererõhutõbi, suhtes murelikuks.
Welt: Juba terve mõistusega järeldab, et vähem liigutamist ja kontaktikeeld laste osas provotseerib negatiivseid mõjusid kuni kasvanud suitsiidikatseteni. Käesoleva aasta aprillis tunnistas Saksa eetikanõukogu, et koroonapiirangud kahjustasid nooremaid generatsioone ebavajalikult tugevalt. Kuidas Te hindate seda tunnistust?
Kiess: Poliitikud ja otsustajad peaksid endalt küsima, kuidas me tulevikus tegutseme. Me peame rääkima ka psüühika teemadel ja enestelt küsima, kas me oleme valmis selleks, et aina rohkem lapsi ja noori ravida. Nagu koolides, oleme me ka lastekliinikutes pidanud tegema kärpeid, samal ajal tehakse Saksamaal võrreldes muu Euroopaga liiga tihti ja ilma otsese vajaduseta täiskasvanutele puusaimplantaadi- ja põlveoperatsioone ning südame kateteriseerimisi[3]. Meil ei ole aga samal ajal piisavalt pediaatrilist psühhosomaatilist abi ja psühhoterapeute, et lapsi nende psüühikaprobleemide korral aidata. Noorte inimeste psüühilised probleemid ei ole pandeemia produkt, kuid pandeemia oluliselt süvendas neid. Me peaksime endilt koroonapiirangutega seoses küsima: kas me oleks saanud midagi paremini teha? Selle asemel, et vigades süüdlasi otsida, peaksime me küsima: mis peaks tulevikus paremini olema?
Welt: Koroonameetmete ettevalmistamine on muutunud juba tüliõunaks. Kuidas peaks sillutama teed sellele, et vigadest õpitaks?
Kiess: Asjad tuleb läbi töötada, koroonapiirangute mõttekus tuleb selgeks teha. Me ju näeme, et see on lapsi kahjustanud, kui nad pidid toas istuma, kuigi viirus puudutas neid kõige vähem. Täpselt samamoodi kahjustati hooldekodude külastuskeeluga vanemaid inimesi, kes pidid üksi surema.
Welt: Te ei ole uurinud mitte ainult psüühilisi seoseid, vaid võtnud ette ka viroloogilisi uuringuid. 2020. aasta suvel esitlesite uuringut, milles tulite järeldusele, et kontaktõpe ei põhjusta viiruse suuremat levikut. Sellele vaatamata toimus peaaegu kogu 2021/2022 õppeaasta ilma kontaktõppeta või distantsõppega vahelduvalt. Miks varast tähelepanu juhtimist kuulda ei võetud?
Kiess: Pärast ollakse alati targemad. Ometigi oleks võinud meid siiski varem kuulda võtta, tegelikult juhtisime Sachsenis juba 2020. a. tähelepanu sellele, et andmetest on näha, et koolid võib uuesti avada ja minna tagasi normaalse igapäevaelu juurde. Me näitasime, et kontaktõpe ei põhjusta viiruse suuremat levikut. Ma üritasin lisaks Sachseni liidumaavalitsusele anda nõu ka Hesseni ja Mecklenburg-Vorpommerni liidumaade valitsustele.
Welt: Miks Teid ei võetud kuulda?
Kiess: Me liigume äärmuste vahel. Pandeemia alguses ei võetud tõsiselt, et ka 30 – 40-aastased on ohustatud. Praegu kulgeb enamik COVID-19 haigestumisi ohutult, ometigi ei võeta tõsiselt seda, et me kahjustasime lockdown'iga terveid generatsioone. Mul on tunne, et ainult vähesed poliitikud julgevad astuda kõrvale peavoolust.
Welt: Christian Drosteni uuringu kohaselt näitas laste viiruskoormus 2020. a. aprillis, et lapsed kannavad sarnaselt täiskasvanutega viiruste edasi. Hilisematel vastupidistel tulemustel polnud mingit mõju. Kuidas Te hindade tagasi vaadates sellele järgnenud koolide sulgemisi?
Kiess: Christian Drosten andis ju välja mitteametliku eelteksti, mille kohaselt on laste viiruskoormus sama kõrge kui täiskasvanutel. Sellest tekkis seejärel kujutlus lastest kui "viiruse paiskajatest", mida ta ise sellisel viisil avaldada ei tahtnud. Sellele vaatamata olid sel tagajärjed.
Meie uuringud näitas sarnases ajaraamis midagi muud. Me tegime enne ja pärast 2020. aasta suvevaheaega Sachseni liidumaa koolides uuringuid ja analüüsisime laste nakatumist. Jõudsime järeldusele, et lapsed ei ole pandeemia edasiviijad, sellesse nakatuvad ka täiskasvanud. Ja et koolide sulgemisega ei võida midagi, sellega tekitame ainult probleeme lastele. Baden-Württembergis tõdeti samuti, et viirus lapsi tugevalt ei taba. Põhimõtteliselt oleks võinud neid järeldusi arvesse võtta ja nende alusel edasistest sulgemistest loobuda. Paraku poliitikud ja ametite juhid ei julgenud seda teha. Sellest võime järeldada, et tulevikus peab olema taas võimalik erinevalt otsustada.
Welt: Mida on vaja Teie kui pediaatri vaatest, et tulevaste pandeemiatega teisiti toime tulla?
Kiess: Me peame endale selgeks tegema, mida me tegelikult tahame, kuidas me saame laste psüühilisi probleeme ja haigestumisi vältida. See on minu arvates ilmselge. Me peame soodustama laste sportimist. Selle asemel kärbime koole, kaotame spordirajatisi ja säästame lastepolikliinikute pealt. Me peame praegu looma eeldused selleks, et koolid jääksid kõrgete nakatumisnäitajate juures avatuks. Meil peab olema piisavalt õpetajaid, heade võimalustega koole ja lastele suunatud vaba aja veetmise võimalusi. Taanis näiteks on koolid valgusküllased, avarad, klassides on piisavalt ruumi, see peaks olema meile eeskujuks. Me peame pandeemiale komplektsemalt lähenema, mitte ainult võtma eesmärgiks nakatumiste vältimise.
Tõlkis René Allik
[1] Borderline– häire: isiksusehäire, millele on iseloomulik impulsiivsus, ebastabiilsed, kuid intensiivsed inimestevahelised suhted, kiired meeleolu- ja emotsioonide muutused ning kõikuv enesepilt. Toim.
[2] Meenutagem, et ka Eestis olid mänguväljakud lastele piirangute tipuajal suletud. Toim.
[3] Südame kateteriseerimine – meditsiiniline protseduur, milles sisestatakse südamesse veresoone kaudu kateeter südame töö uurimiseks, südameprobleemide avastamiseks ja teatud haigusseisundite ravimiseks. Toim.