Piiskop Vitus Huonder

Augustis esitas homoorganisatsioon Roosa Rist Šveitsi õiguskaitseorganitele kaebuse, milles nõuti vihakõnele viidates kriminaalmenetluse algatamist Churi piiskop Vitus Huonderi vastu, kes tsiteeris 31. juulil Fulda linnas Saksamaal peetud avalikus kõnes Vana Testamendi kohti, mis käsitlevad homoseksuaalseid suhteid.

9. oktoobril teatati aga Šveitsi piiskoppide konverentsi ametlikul internetilehel Kath.ch, et asjaga tegelema määratud Graubündeni kohus on otsustanud kuriteokoosseisu puudumise tõttu menetluse lõpetada. Piiskop Vitus Huonderi esindaja Guiseppe Garcia ütles olukorra selgituseks: "Menetluse algatamise püüdlus oli rünnak nende inimeste usu- ja sõnavabaduse vastu, kel on erinev arvamus." Siiski ei kandnud see püüdlus Garcia sõnul vilja, mis on "eriti hea uudis nende inimeste jaoks, kes peavad vastastikust sallivust tõesti oluliseks".

Ühtlasi antakse Šveitsi piiskoppide konverentsi kodulehel teada, et lisaks riigi peamisele meessoost homoseksuaalide organisatsioonile Roosa Rist pöördus piiskop Huonderi vastu menetluse algatamiseks õiguskaitseorganite poole ka naishomoseksuaalide katusorganisatsioon.

Need sammud võeti ette hoolimata tõsiasjast, et piiskop Huonder vabandas kiiresti ja avalikult nende Vana Testamendi kohtade täpse tsiteerimise pärast, mis räägivad praktiseerivate homoseksuaalide karistamisest surmanuhtlusega, ning selle pärast, et ta ei selgitanud, et soovib tuua vaid näite pühakirja karmist hinnangust homoseksuaalsetele suhetele. Piiskop ei pidanud ka vajalikuks eraldi rõhutada, et ta ei soovi propageerida surmanuhtluse taastamist karistusena homoseksuaalsete suhete eest.

Juba 3. augustil oli piiskop Huonder öelnud ühemõtteliselt ja avalikult, et oma suhtumises homoseksuaalsusse lähtub ta traditsioonilisest katoliiklikust õpetusest, nagu seda väljendab ka Katoliku Kiriku Katekismus, mis keelab otsesõnu homoseksuaalse kalduvusega inimeste ebaõiglase diskrimineerimise.

Menetluse tagamaid ja eesmärke selgitas Giuseppe Garcia järgmiselt:

"Oli ilmselge, et piiskop [Huonder] ei omanud kavatsust kutsuda kedagi üles vägivallale ning et ta on tekkinud segaduse pärast korduvalt vabandanud. Homolobi esitas aga kuriteoteate sellest hoolimata. Ilmselt tehti seda muu hulgas selleks, et väljendada toetust seadusemuudatusele, mida hakatakse peagi Šveitsis arutama ning mille sisuks on rassismivastase keelu laiendamine, sellesse ka seksuaalse orientatsiooni aluse kaasamise näol.

Poliitiline eesmärk on selge: tulevikus peaks saama kõiki inimesi, kes teevad homoseksuaalsete suhete kohta kriitilisi väljaütlemisi – olgu religioossel pinnal või mitte – süüdistada rassismis. Sel moel püütakse vaigistada kõiki, kel on erinev arvamus, ning seda tehakse mittediskrimineerimise eksitava loosungi kattevarjus."

Homoorganisatsioon Roosa Rist on otsustanud aga kaevata Graubuendeni prokuratuuri otsuse edasi, vaidlustades kriminaalsüüdistuse esitamisest loobumise. Piiskopi pressiesindaja ei soovinud kommenteerida seda uut sammu, mis asetab Huonderi täiendava ja jätkuva pinge ning surve alla. Roosa Rist on endiselt seisukohal, et piiskoppi tuleb karistada üleskutse eest homoseksuaalide vastasele vägivallale.

Sarnaselt kõnealuse juhtumiga taotlesid homoaktivistid 2013. aasta kevadel vaenu õhutamise keelule viidates kriminaalmenetluse algatamist ka SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks suhtes seoses kampaaniaga "Kaitskem üheskoos perekonda!", kuid politsei keeldus seda tegemast.

SAPTK juhataja Varro Vooglaid selgitas toona, et perekonna kaitseks korraldatud kampaanial ei ole vaenu õhutamisega vähimatki pistmist.

"Väide, et meie kampaania kujutab endast üleskutset vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele, on naeruväärne," ütles Vooglaid. "Mõtte- ja sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna alusväärtused ning on kahetsusväärne, et homoaktivistid, kes väidavad end seisvat inimõiguste eest, ei saa sellest aru. Need inimesed on juba harjunud, et kõiki, kes nende ideoloogilisi seisukohti ja püüdlusi heaks ei kiida ja oma arvamuse ka avalikult teatavaks teevad, võib hakata valimatult süüdistama vihkamises, diskrimineerimises, vaenu õhutamises ja kes teab veel milles."