Pulleritsu sõnul on ta Postimehes korduvalt tsensuuri all kannatanud

Ajakirjanik Priit Pullerits. Foto: Youtube kuvatõmmis

Postimehe Arteri vanemtoimetaja Priit Pullerits tunnistas värskes blogipostituses, et kooseluseaduse vastuvõtmise aegadel keelati tal lehes sel teemal arvamuslugude kirjutamine. Ka näiteks immigratsiooniteema kajastamine muutus ajakirjanikule väga keeruliseks.  

Pullerits kirjutas, et tema käest küsiti hiljuti, kas ta ei karda vasakliberaalse maailmavaate mõju vähenemisel nö “sõnavabaduse diktatuuri” sisseseadmist. Tegu on ilmselt viitega sellele, nagu sooviks parempoolsed jõud sõnavabadust piirata.

“Sain pealtnäha huvitava, ent sisult rumala küsimuse, et kui mulle ei meeldi vasakliberalismi laiutamine, kas ma 1) olen valmis selleks, et Eestis kehtestub sõnavabaduse teemal diktatuur, ja kas ma 2) olen kindel, et jään tolles diktatuuris soositute poolele,” märkis ajakirjanik.

Survet avaldati mitme teema puhul

Sellega seoses avalikustas Pullerits, kuidas Postimees minevikus tema õigust oma arvamust avaldada piiras. “Ma olen seda diktatuuri juba näinud – vasakule kaldu diktatuuri nimelt. Lõppeva kümnendi esimesest poolest alates. Mulle öeldi kahel korral otse, et mina kooseluseaduse teemal sõna võtta ei tohi (vt juhtumi kirjeldus allpool). Ma sain korduvalt tunda survet ja hukkamõistu, kui kirjutasin ausalt immigratsioonist, sh nt Vaos toimuvast. Minu jaoks asi enam hullemaks minna ei saanud,” tõdes ta. Pulleritsu 2015. aasta suvel avaldatud Vao arenguid kajastavat lugu saab lugeda siit.

Pulleritsu sõnul sai ta “kõrgelt kaks korda sõna-sõnalt selge hoiatuse, et just nimelt mina ei tohi kooseluseaduse teemal kirjutada”. Kes konkreetselt selle hoiatuse andis, ta ei avaldanud. Protestiks sellise ajakirjaniku sõnavabadust piirava keelu vastu ei kirjutanud Pullerits enda sõnul järgmised poolteist aastat mitte ühtegi kommentaari.

Pulleritsu sõnul oli tegemist ilmselge sõnavabaduse piiramisega. “Kuna meil on nüüd tänu muutunud oludele taas rohkem sõnavabadust kui varem, siis kasutan seda, et asjad siin lahti seletada ja näitlikustada,” märkis ta.

Pulleritsu sõnul oli tal 2013. kevadel väga keeruline avaldada ka lugu sellest, kuidas
kooseluseaduse üle toimunud avaliku debati ajal püüdsid homoaktivistid takistada Objektiivi väljaandja SAPTK üle-eestilise kampaania läbiviimist. Lugu avaldus tema sõnul lõpuks vaid seetõttu, et Pullerits suutis “otsustajaid” veenda, et kuigi teema ei pruugi neile meeldida, on artikkel “tehtud üksikasjadeni tasakaalustatult ning juristiga sellest vaatevinklist ka kriitiliselt läbi vaadatud.”

Pulleritsu hinnangul on viimasel ajal olukord sõnavabadusega Eestis aga aina paremaks läinud. “Ma ei saanud mullu, 2019. aasta kevadel absoluutselt aru sellest kiunumisest, mis läks lahti, et sõna ei olevat Eestis vaba. Täiesti vastupidi! Tänu vasakliberaalse diktaadi lagunemisele Eestis muutus sõna järjest enam vabamaks,” kirjutas ta.

Pullerits viitas, et sõna hakkas saama lai spekter arvajaid Ahto Lobjakast Jaak Valgeni. “Mul on hea meel, et see vasakpoolne diktaat lõpuks lõppes. Ja kisa tõusiski sellest, kui vasakpoolsed tundsid, et neile ei ole jäänud meedias monopoli, vaid sõna saavad üha rohkem ka nendest erinevate vaadetega inimesed, mistõttu nad tundsid end ja oma positsioone ohustatuna,” leidis Pullerits.

Toimetas Jaanus Vogelberg 

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!