Venemaa suhtub Gröönimaa Ameerika Ühendriikidele müümissesse soosivalt, mille taga nähakse esimese üritust jõuda suuremate järelandmisteni Ukraina rahu küsimustes.
Venemaa president Vladimir Putin kohtus 21. jaanuaril telesilla vahendusel riigi julgeolekunõukogu alatiste liikmetega. Muude teemade hulgas ta kinnitas, et Ameerika Ühendriikide ja Euroopa ning NATO riikide vahel puhkenud Gröönimaa vaidlus ei puutu Venemaasse. Hoolimata asjaolust, et Donald Trump toob Gröönimaa omastamise vajaduse ettekäändeks just Venemaa ohtu, näitas Putin välja soosivat suhtumist maailma suurima saare võimaliku müügi suhtes, vahendab uudistekanal NDTV.
"Mis Gröönimaal toimub, ei puutu kuidagi meisse. Muuseas, Taani on Gröönimaad alati kohelnud kolooniana ja olnud selle elanike suhtes üpris karm, kui mitte isegi julm. Kuid see on täiesti teine teema ja ma arvan, et keegi [Venemaa julgeolekunõukogus] pole sellest hetkel huvitatud.
Kindlasti pole see teema, mis peaks meile muret valmistama. Ma arvan, et nad lahendavad selle omavahel ära."
Putin meenutas, et 1917. aastal müüs Taani Ameerika Ühendriikidele Neitsisaared. Samuti Venemaa Alaska müümist 1867. aastal 7,2 miljoni dollari eest USA-le.
Võrreldes Alaska ja Gröönimaa müümist väitis Venemaa president, et Gröönimaa hind võiks jääda 200 miljoni kuni miljardi dollari vahemikku, sõltuvalt kas hinda arvutada ja võrrelda dollarites elik kullas.
Vaatlejad näevad Putini asumises Gröönimaa küsimuses Trumpi poolele esmalt esimese lääneliitlaste lõhestamise üritust. Teisalt loodab Venemaa president tõenäoliselt Gröönimaa ettekäändel kaubelda välja mingisuguseid järelandmisi Ukraina küsimustes.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov arvas 19. jaanuaril Gröönimaa küsimuse teemal:
"Jättes siinkohal tähelepanuta, kas see on hea elik halb ja kas see vastab rahvusvahelisele õigusele, on mitmeid rahvusvaheliste suhete eksperte, kes arvavad, et kui Trumpil õnnestub saavutada kontroll Gröönimaa üle, läheb ta ajalukku. Mitte ainult Ameerika Ühendriikide-, vaid maailma ajalukku."
Peskovi sõnul on osutatud ekspertidega "raske mitte nõustuda".
Varem on Putin osutanud, et Ühendriigid soovisid osta Gröönimaa Taanilt ära juba 19. sajandil ja teistkordselt peale Teist Maailmasõda.
20. jaanuaril Maailma Majandusfoorumi Davose tippkohtumisel peetud kõnes kinnitas Trump, et ta ei kasuta Gröönimaa omandamiseks sõjalist jõudu.
Taani kaitseministeeriumi luureameti 2025. aasta detsembri alguses üllitatud julgeolekuteemalises väljaandes "Intelligence Outlook 2025" kirjutatakse artiklis "Venemaa; Hiina ja Ameerika Ühendriikide julgeolekupinged on kandunud Arktikasse", kuidas Hiina Rahvavabariigi ja Venemaa veepealsed- ning allveelaevad ja lennukid saalivad ümber Gröönimaa.
Toimetas Karol Kallas