Martin Helme ja Mart Helme. Foto: Veiko Vihuri

Martin Helme ja Mart Helme sõnul ei ole EKRE-l õnnestunud saada kahe nädala jooksul kätte mitte mingisuguseid andmeid, mis võimaldaksid kontrollida e-valimiste läbiviimise korrektsust, vaid neid on lihtsalt lollitatud. Erakond pöödub riigikohtusse, et vaidlustada valimiste korralduse seaduslikkus.

„Me ei ole saanudki tõestada võltsimist ühel lihtsal põhjusel: meil ei ole õnnestunud selle kahe nädala jooksul, mil meil on korduvaid kohtumisi ja teabenõudeid ja proteste ja kaebusi olnud valimisteenistusele ja valimiskomisjonile, meil ei ole õnnestunud saada andmeid e-valimiste läbiviimise kohta," ütles Martin Helme 19. märtsi raadiosaates „Räägime asjast".

„Mitte mingeid selliseid andmeid, mille pealt saaks öelda, et jah, me saame aru, kuidas need hääled tulid; jah, me saame aru, kuidas need hääled kokku loeti; jah, me saame aru, mis olid turvaprotokollid, et seal ei saanud keegi midagi ära vahetada; jah, me oleme saanud ise üle kontrollida, et programmides ei olnud sees mingisuguseid usse või miine või mida iganes – mitte mingeid selliseid andmeid meile antud ei ole. Ja järelikult me ju ei saagi midagi tõestada. Ega meie ei ole uurimisorgan. Meie lähtume Eesti seadusest, mis ütleb, et valimised on avalikud ja valimiste tulemuste kindlakstegemine on avalik. Seda seadusepügalat ei ole täidetud e-valimiste puhul mitte mingilgi moel. Ei ole olnud avalik kokkulugemine, ei ole olnud jälgitav, kontrollitav, see ei ole olnud avalik. Ja me ei saagi esitada mingeid tõendeid mitte millegi kohta, sest andmeid, mida kontrollida, meil ei ole."

Mart Helme hinnangul mängiti EKRE-ga lihtsalt n-ö pingpongi:

„Meile on keeldutud tegelikult kõike välja andmast ja on lollitatud… noh nagu ma rääkisin eelmises saates, et käib üks pingpong: „Meie ei saa teile seda anda, te minge sinna, nemad annavad teile." Ja need ütlevad: „Ei, meie ei saa teile seda anda, te minge sinna. Nemad annavad teile." Ja see kolmas koht saadab sind esimesse kohta tagasi ja ütleb: „Ei, meil ei ole mingit kohustust ega võimalust teile seda anda, selle annab teile see." Ja ring on täis ja kuskilt sa midagi ei saa ja kõik laiutavad käsi ja ütlevad: „Aga nii on!""

Riigikohtule esitatakse kolm põhiprobleemi

Martin Helme sõnul on tuvastatud põhimõtteline ja mitmetahuline vastuolu põhiseadusega, mille EKRE on kaevanud edasi riigikohtusse ja mis koosneb põhiliselt kolmest osast.

Esiteks, valimisteenistus on andnud valimiste läbiviimise n-ö allhanke korras kahele asutusele, millest üks on eraõiguslik asutus, ja ei kontrolli nende tegemisi – ja see on vastuolus seadusega.

Seaduse järgi korraldavad valimisi valimisteenistus (alaline organ) ja valimiskomisjon (tuleb kokku valimisteks), kuid valimisteenistus on valimiste korraldamise edasi andnud kahele asutusele, millest seaduses ei ole üldse juttu: Riigi Infosüsteemide Amet (RIA) ja Sertifitseerimiskeskus (eraõiguslik asutus), mis viivad läbi vähemalt kaks kolmandikku valimistega seotud toimingutest, sealhulgas kõikide häälte kokkulugemine. Valimisteenistus ei kontrolli seda mitte kuidagi ja ei huvitugi sellest.

Teine probleem on turvaprobleem – kui valimised ei ole turvaliselt korraldatud, siis ei saa ütelda, et valimised on legitiimsed.

OSCE juures valimiste vaatlusega tegelev organisatsioon ODIHR ütleb, et kõige suuremaks riskiks e-valimiste puhul on süsteemi sisesed kuritarvitused, mitte väljastpoolt häkkimine; s.t võimalus, et keegi süsteemi administraatoritest – olgu RIA-s, Sertifitseerimiskeskuses või valimisteenistuses – manipuleerib häälte kokkulugemisega. Selle riski maandamiseks on erinevad turvaprotokollid.

„Neid süsteeme Eestis ei ole või kui need on, siis meile neid näidatud ei ole. Ja see tähendab seda, et meil ei ole siiamaani mitte mingit andmestikku, mis lubaks öelda, et jah, me nägime, jah, me saime kontrollida, et hääled on ilusti kokku loetud. … Meid huvitab, kas see on kontrollitav. Ja fakt on see, et kahe nädala jooksul me ei ole saanud mingeid andmeid, millega kontrollida," kõneles Martin Helme.

Kolmandaks, e-valimiste puhul on kompromiteeritud valimiste salajasuse nõue. On terve hulk kohti ja turvaauke, mis võimaldavad kõrvalisel inimesel näha, kes kuidas hääletas.

„Me ei väida riigikohtus, et on toimunud võltsing – me väidame riigikohtus, et valimised on läbi viidud ebaseaduslikult," ütles Martin Helme. „Me näitame ära, et eriti e-valimiste osa on läbi viidud ebaseaduslikult. Ja ebaseaduslikud toimingud ei saa kehtima jääda. Ebaseaduslikud toimingud on tühised algusest saadik."

Kafkalik olukord seoses kaebeõiguse tähtajaga

Martin Helme selgitas ka kafkalikku olukorda seoses EKRE kaebuse sisseandmisega. Kuigi valimiste tulemused olid avalikkusele kättesaadavad juba esmaspäeval, 6. märtsil, avaldas valimiskomisjon oma dokumendi alles kolmapäeval.

Kui EKRE esitas teisipäeval oma kaebuse riigikohtule, et mitte hiljaks jääda, öeldi vastuseks, et valimiskomisjon pole veel tulemusi avaldanud. Kaebusega valimiskomisjoni poole pöördudes vastati, et „te jäite hiljaks oma kaebusega."

„Ma küsisin: mis siis see õige aeg oli? Teie avaldasite oma dokumendi pärast seda, kui meie kaebeõigus oli juba lõppenud, kui me tähtaegasid loeme, ja ütlete, et me ei saanudki kaevata. Teised ütlevad, et me ei saanud kaevata tähtaja sees, sest et ei olnud veel dokumenti avaldanud. Mis ma nüüd tegema pean? See ei ole ju võimalik, et ma ei saagi kaevata. Või te oletegi sellise reegli teinud, et kui teie ei avalda õigel ajal dokumenti, mis meie kaebeõiguse tähtaja sisse jääb, siis ma ei saagi kaevata?! See ei ole õigusriik! Mul puudubki siis ju kaebeõigus. Inimesed, kes loevad uudiste pealkirju, ei saa sellisest pingpongi mängust aru või ei süvene sellesse, ja seda neile ka ei räägita tegelikult," rääkis Martin Helme.

Helme sõnul on tal vilepuhujate info, mida ei saa küll mitte kuidagi tõendada, ent mis on teda veel kord täiesti kõigutamatult veennud selles, et e-valimised ei ole aus, toimiv, läbipaistev asi ja ei peegelda valija tahet.

„E-valimised – ceterum censeo – tuleb lõpetada," lausus Martin Helme kokkuvõtteks.

Toimetas Veiko Vihuri