„Räägime asjast“: Euroopas põleb ja variseb kokku terve kristlik kultuur

Pariisi Jumalaema kirik. Foto: Wikimedia commons

Raadiosaates „Räägime asjast“ tõdesid rahvuskonservatiivid Mart Helme ja Martin Helme möödunud nädala sündmusi kommenteerides, et väga paljusid inimesi emotsionaalselt puudutanud tulekahju Pariisi Notre Dame’i katedraalis sümboliseerib kogu Euroopa kristliku pärandi põlemist ning vaimset kokkuvarisemist.

Martin Helme sõnul räägib Pariisi Jumalaema kiriku põlemise sündmus sümboolselt palju enamast: „See räägib tegelikult kristliku Euroopa kokkuvarisemisest ja räägib ka sellest mentaalsusest, miks ta on kokku varisenud.“

„Kõik need gooti katedraalid, ja mitte ainult gooti katedraalid, vaid ka meie tagasihoidlikud maakirikud, millest mõned on väga arhailised ja kultuurilooliselt väga põnevad – aga miks nad ehitati? Neid ei ehitatud mitte mingisugusteks arhitektuurimälestisteks, vaid need ehitati kiituseks Jumalale. Need ehitati oma kõrgete tornidega olema antennid inimese maise viletsuse ja Jumala taevaliku kõrguse vahel. Ja just selleks ehitati ka Jumalaema katedraal. Kõik need uhked gooti katedraalid, mida on ju Lääne-Euroopas palju, on ehitatud kiituseks Jumalale, on ehitatud pühendumisest usule – inimlikust alandlikkusest jumaliku kõrguse ees,“ täiendas Mart Helme ja lisas: „Ja see on praegu täiesti kõrval… Räägitakse materiaalsest, aga ei räägita spirituaalsest.“

„Üks põhjus, miks need kirikud arhitektuuriväärtused on, on see, et nad on ilusad. Nad on harmoonilised ja ilusad. Ja põhjus omakorda, miks nad on harmoonilised ja ilusad, on see, et neil on olnud vaimne inspiratsioon. Ja see vaimne inspiratsioon tõukas inimesi tegema suuri ja ilusaid asju,“ märkis Martin Helme, kelle arvates nutsid prantslased ja teised eurooplased mitte ainult põleva Notre Dame’i katedraali pärast, vaid ka põhjusel, et nad said sügaval sisimas aru, et ei põle mitte ainult kirik, vaid põleb terve kristlik kultuur, kokku variseb terve kristlik kultuur. See kirik ehitati Jumala teenimiseks ja sakramendi jagamiseks, kuid tänapäeval on kirikud pigemini muuseumid ning on turistide päralt.

Mart Helme võrdles mujal Euroopas aset leidnud vaimset kokkuvarisemist sellega, et kui 19. sajandil hakati Eesti kirikutesse rõdusid ehitama, sest kogudused ei mahtunud ära, siis nüüd on ka meil kõik rõdud tühjad ja ruumipuudus kirikutes ei ole probleem. See näitab vaimset kokkuvarisemist – kirikut ei ole inimestele vaja ja ka kirik ise pole osanud teha misjonitööd.

Martin Helme sõnul vajavad inimesed Jumala sõna, aga kui kirikus Jumala sõna enam ei kuulutata, siis pole tähtsust, kas see kirik seal on või mitte – siis ta on lihtsalt üks maja. Kui sisu on kadunud, siis pole hoonet ühel hetkel kellelgi vaja. Pariisi äärelinnades on palju kirikuid, mis on jäänud moslemite linnaosadesse – neid pannakse aeg-ajalt põlema ja nende pärast ei nuta keegi.

„Siin siis on teie materialism, täielik spirituaalne allakäik,“ kommenteeris Mart Helme tundeid, mis teda valdasid Jumalaema kiriku põlemise ajal. „See on nii sümboolne: Euroopa põleb, Euroopa kultuur põleb, Euroopa kristlik pärand põleb, ja teie nutate kivide pärast, aga mitte oma kadunud hinge pärast.“

Saade „Räägime asjast“ on eetris igal pühapäeval Tre Raadios ja raadios Ring FM – hommikul kell 11.00 ja õhtul kordusena kl 21.00. Esmaspäeva õhtul on saate kordus eetris Kuressaare Pereraadios. Saadet saab järelkuulata siit.

Kokkuvõtte koostas Veiko Vihuri

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!