Mart Helme ja Martin Helme. Foto: Veiko Vihuri

EKRE esimehe ja riigikogu asespiikri Martin Helme sõnul on ringlemas jutud, et valitsus kaalub kohalike omavalitsuste valimiste ärajätmist eeloleval sügisel.

„Juba täna käivad Eestis ringi jutud, et valitsus kaalub valimiste ärajätmist sügisel. Juba täna räägitakse – koroonaolukord on nii hull, et valimised tuleb ära jätta,“ ütles Martin Helme pühapäevases raadiosaates „Räägime asjast“.

Saates kõneldi muu hulgas parlamendi menetlusse jõudnud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) ja mõnede teiste seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõust, millega tahetakse anda politseile õigus tungida nakkusohu ettekäändel eravaldusesse ja veel muidu õigusi.

Martin Helme sõnul on see „väga, väga, väga halb seadus“, sest sellega saab politsei alaliselt õigused, mis muidu oleksid neil ainult eri- või hädaolukorra ajal.

Konservatiivse rahvaerakonna esimees meenutas, et aasta tagasi süüdistas Reformierakond EKREt fašistliku totalitarismi kehtestamises.

„Ja tegelikult oli täpselt vastupidi. Meie hoidsime Eestis väga mõistlikku joont isikuvabaduste küsimuses ka kriisiajal. Ja nüüd on meil kaks nime poolest liberaalset parteid võimul, kes tõepoolest teevad totalitaarset korda ja kes tõepoolest teevad politseiriiki,“ jätkas ta.

„Selle seadusega tahetakse tekitada juriidiline vundament ükskõik missuguste repressioonide elluviimiseks tervishoiu ettekäändel,“ märkis EKRE aseesimees Mart Helme.

Martin Helme meenutas, et eelnõu arutamisel parlamendis ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik, et tema usub Eestisse kui õigusriiki ja usaldab politseid ning ta küll ei usu, et politsei hakkab oma võimu kuritarvitama. Helme seevastu väitis, et tal on juba praegu infot, et politseid on kasutatud ühe EKRE eraviisilise koosoleku keelamiseks.

„See on reaalsus juba täna Eestis, ja sa tahad anda neile oluliselt rohkem võimu. Sa tahad neile selle paragrahvi ka anda, et ära keelata,“ ütles ta, osutades seejärel sügisel toimuma pidavate valimiste võimalikule ärajätmisele.

Mart Helme lubas, et EKRE teeb selle eelnõu vastuvõtmise võimalikult keeruliseks.

Eelnõu kohaselt saab terviseamet õiguse kasutada ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks politseid, et vajadusel rakendada mõne isiku suhtes viibimiskeeldu ja selle rikkumise korral kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

Samuti võib politsei siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi.

Politsei võib valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi.

Need õigused on politseile antud juba korrakaitseseaduse alusel, ent kõnealuse eelnõu kohaselt laieneksid need alaliselt ka nakkusohu tõrjumisele.

Väljavõte riigikogu stenogrammist (24.03.2021):

Martin Helme: Hea minister! Ega me ilmaasjata ei räägi politseiriigi ohtudest. Selle seadusega antaksegi võim politseile eraterritooriumile, eraüritustele tungida ja saata laiali kõikvõimalikke kogunemisi. Meil on väga konkreetne mure, meil seisavad ees valimised, valimisüritused Eestis ja võib vabalt juhtuda, et selle seaduse abil hakatakse ära takistama kõige elementaarsemaid, kõige põhilisemaid poliitilisi vabadusi Eestis, see on kogunemisvabadus ja poliitiliste koosolekute vabadus, isegi kui neid tehakse vastavalt kehtestatud reeglitele. Aga mis veelgi hullem, nende reeglite kehtestamise vaba voli antakse ametnikele ja istuvale valitsusele täiesti nende suva alusel. Lisaks sellele on võimalik hakata trahve tegema, kui leitakse ettekääne nende koosolekute reeglite rikkumisel. Me näeme siin ohtu, et näiteks enne valimisi hakatakse iga koosoleku eest 32 000 eurot trahvi tegema mõnele toredale opositsioonierakonnale. See on täiesti seaduslik, kui see vastu võetakse. Aitäh!

Tanel Kiik: Tänan küsimuse eest! No ilmselgelt mõistate ka ise, et ükski neist teie poolt kirjeldatud, ma ei tea siis, hirmudest ei ole selle seaduse eesmärk ega mõte ja kindlasti mitte ka valitsuse oma. Samuti on minu usk tõesti korrakaitseorganitesse, õiguskaitseorganitesse päris kõrge, Politsei- ja Piirivalveamet kindlasti ei hakka seadusega ettenähtud võimalusi kuritarvitama, ta ei tee seda ju ka täna. Nagu enne viitasin, erinevad võimalused, kõikvõimalikud valdusesse sisenemised ja läbivaatused tegelikult on olemas ka täna seaduse alusel, aga neid tehakse äärmuslikel juhtudel, näiteks võib-olla siis räägime Politsei- ja Piirivalveameti tasandil olukorrast, kus on teadmine, et näiteks võib olla mõnes valduses mõni abitus seisundis inimene, kes vajab abi ja tuge, on tegemist mingi vägivallajuhtumiga, mis vajab koheselt sekkumist. Ehk selliseid valdusesse sisenemisi või muid taolisi, ka ürituste puhul siis tõkestamisi Eesti riigis tehakse väga äärmuslikes olukordades ja nendeks on õiguslikud alused olemas ka täna, aga ei ole Politsei- ja Piirivalveametil mingit soovi enda volitusi mingis mõttes kuritarvitada. Ei ole kindlasti ka Siseministeeriumil, valitsusel, Riigikogul ega meie teistel õiguskaitseorganitel sellist plaani ega kavatsust. On näidanud minu meelest ka päris pikalt tegelikult ju senine praktika, kus Eesti on olnud igati tubli ja eeskujulik õigusriik selliste küsimuste lahendamisel.

Toimetas Veiko Vihuri