Eesti peaminister Jüri Ratas ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Foto: Scanpix

Raadiosaates "Räägime asjast" arutleti muuhulgas Euroopa Liitu kuulumise plusside ja miinuste üle ning heideti pilk lähitulevikule, mil ELi rahalised toetused kahanevad ning järgi jäävad sakslaste käsud ja Brüsseli direktiivid. Eesti valitsus loeb Brüsseli soove silmist ja vastab kuulekalt nõudmisele üleliidulisse eelarvesse edaspidi rohkem maksta: "Kui palju? Kui kiiresti?"

Arutledes Euroopa Liidust saadavate summade üle – mis väidetavalt on neli eurot iga euro kohta, mida Eesti ELi sisse maksab, tegelikult on aga palju vähem –, tõdesid Mart Helme ja Martin Helme, et tulevikus vähenevad EList saadavad toetused märgatavalt, samas on EL koorinud Eestilt tööjõu ja jätnud meile tühjenevad maapiirkonnad.

"Mis on siis meie Euroopa Liidus olemise pluss lõppkokkuvõttes? Ausalt öeldes mina näen vaid miinuseid," ütles Mart Helme.

"Mis siis jääb järgi, kui raha ära võetakse?" küsis ka Martin Helme ja vastas: "Siis jäävad järgi homoabielud, siis jäävad järgi süüria pagulased – või n-ö pagulased –, siis jäävad järgi Kreeka laenumaksed, siis jääb järgi ELi rahandusminister, kes meile ütleb, kuhu ja mida me võime kasutada ja milliseid makse…"

"Miljon direktiivi, mis kõik lämmatavad ja piiravad," täiendas Mart Helme.

"Siis kõik see jääb järgi, sakslaste käsud jäävad järgi, aga kasu enam ei ole," nentis Martin Helme, lisades, et Eesti valitsus vastab kuulekalt Brüsseli nõudmisele juurde maksta: "Kui palju? Kui kiiresti?"

Saade "Räägime asjast" on eetris igal pühapäeval Tre Raadios, raadios Ring FM ja Kuressaare Pereraadios – hommikul kell 11.00 ja õhtul kordusena kl 21.00. Saadet saab järelkuulata siit.

Eesti ladvik on nõus Euroopa Liidule senisest rohkem maksma