Terevisioon. Foto: kuvatõmmis

Neljapäevases “Terevisioonis” vaidlesid valitsuse plaanitava vihakõneseaduse üle selle toetajast liberaalne aktivist Alari Rammo ja jurist Carri Ginter. Kui Rammo leidis, et seadus ei tooks kaasa sõnavabaduse allasurumist ja inimeste tagakiusamist, siis Ginteri sõnul tuleb olla väga ettevaatlik, et seadusega ei mindaks üle piiri.

Rammo sõnul on mitmed eelmised valitsused teemaga “lolli mänginud”. “Tegelikult selliseid asjad on keelatud juba põhiseadusega ja rahvusvahelise õigusega, aga lihtsalt see paragrahv ei tööta Eestis – seda kas ei julgeta või ei taheta rakendada. Meil ei ole vaja ära oodata, et kellelgi mõne Facebooki ülekutse peale pannakse maja põlema, antakse peksa, võetakse pea maha, nagu on teistes riikides juhtunud, et vaenukõne saaks päriselt vaenukuriteoks. See on üks karistamise mõtteid, et sellel on ennetav toime,” leidis ta. Juba praegu keelab karistusseadustik sotsiaalse vaenu õhutamise.

Carri Ginteri sõnul on küsimus see, millise reaalelulise probleemiga tahetakse võidelda. “Ma möönan, et foorumid on täis igasugu asju /…/ aga ma tahaks aru saada, kes tunneb ennast hommikul ärgates ohustatuna ja mis siis selle kuriteo piir on.” Ginter tõi näiteks endise siseministri Mart Helme nn “jooksku Rootsis” väljaütlemise. “Kas see nüüd on vihakuritegu või ei ole? Kas selle eest oleks pidanud alustama kriminaalmenetluse ja oleks mõni vargus menetlemata jäänud?” küsis ta.

Ginteri sõnul on teatud muudatusi seadustesse vaja, kuid samas märkis ta, et riik on võtnud suhtluses Euroopa Komisjoniga ametliku seisukoha, et Eesti praegu euronõudeid ei riku. Teatavasti alustas komisjon oktoobris Eesti suhtes rikkumismenetlust, kuna leiab, et riik pole vihakõnet nõutekohaselt kriminaliseerinud. Samuti ei taga Eesti kriminaalseadustik komisjoni hinnangul, et kuritegude rassistlikku ja ksenofoobset motiivi võetaks arvesse raskendava asjaoluna.

Toonane välisminister Urmas Reinsalu kirjutas seepeale sotsiaalmeedias, et riik on valmis oma seisukohta täies mahus Euroopa institutsioonides kaitsma. “See on meie riik ja me kohaldame ise Euroopa õigust ja oleme ka seda Euroopa määrust asjakohaselt rakenduspraktikas kohaldanud. Nii olen ma ka aastate jooksul Euroopa Komisjoni teavitanud,” teatas Reinsalu.

Ginteri sõnul saab seadust kohaldada nii, et iga intenetti kirjutatud “möla” pole kuritegu, vaid sellega peaks kaasnema reaalne oht avalikule korrale. Rammo hinnangul on avalik korratus aga ka see, mis toimub internetis. “Kui mingi inimeste grupp ei tunne ennast turvaliselt avalikus kohas, see on nagu õhtul koju minnes /…/ internetis olemine on täpselt samamoodi. Kui valitsuse liige kutsub üles ütlema, et mingi grupp ei vääri Eestis elamist – see on vaenukõne,” sõnas ta. Rammo hinnangul väärinuks Helme väljaütlemine menetluse alustamist, mis aitaks kaasa kohtus määramata õigusmõistete, nagu avalik kord, vaen ja diskrimineerimine selgitamisele.

Rammo sõnul “jauravad ajakirjanikud vastu”, et sõnavabadus on rünnaku all. “(Euroopa) Inimõiguste Kohus on pannud väljendusvabaduse peaaegu alati ettepoole /…/ ei ole minu meelest väga suurt ohtu. Vaadates asju, mis on läinud vaenukõne alla – need on minu meelest mõistlikule inimesele vaadates küll vaenukõne.” Rammo hinnangul on avalik vaenamine Eestis muutunud normaalsuseks ja seda peetakse sõnavabaduseks.

Carri Ginteri sõnul luges Inimõiguste Kohus põhjendatuks aga ka ajakirjanik Enno Tammeri süüdimõistmise solvamises, kui ta Vilja Savisaart rongaemaks nimetas. “Kas Eesti riik on rikkam sellepärast, et see ajakirjanik mõisteti kriminaalkorras süüdi? /…/ Ma arvan, et justiitsministeerium otsib piiripealset kohta, et sõnavabadus säiliks, aga inimene, kes tunneb tõeliselt ohustatuna ennast, et tal oleks riigi kaitse.” Ginter märkis, et ka peaprokurör Andres Parmas on väljendanud muret, et uus seadus võiks raisata menetlusressurssi.

“Täna ei ole takistatud menetluse alustamine olemasoleva seaduse alusel, kui on alust arvata, et on reaalne oht, mitte lihtsalt solvamine,” märkis Ginter.

Saatejuhi küsimuse peale, kas eksisteerib ka meedia suukorvistamise oht, leidis Ginter, et praeguse Euroopa Liidu raammäärustiku järgi võiks karistada ka “solvavat” kõne. “Kirjuta hommikul lugu ja mõtle välja, mis on solvav ja mis pole. Ma ei näe, et praegu oleks põhjust paanikaks, aga me peaksime seda väga tähelepanelikult jälgima, et seal kogemata mingit lollust sisse ei tule.”

Rammo väitel on Inimõiguste Kohus mitmes sõnavabaduse kaasuses leidnud, et solvav, šokeeriv ja häiriv kõne läheb sõnavabaduse alla. “Küll aga on ka öeldud, et lihtsalt kellegi mõnitamine läheb vaenukõne alla,” sõnas ta. Rammo sõnul usaldab ta õiguskaitseorganeid ja tema hinnangul kedagi nende poolt taga kiusatud pole. “Kuni meil võimude lahusus püsib ja ei tule hull valitsus, kes ei võta täielikult üle sõltumatut politseid ja prokuratuuri, siis nii see ka jääb,” leidis ta.

“Sõnavabadus ja õigus šokeerida on inimõigused, aga Enno Tammer mõisteti süüdi solvamise eest,” kommenteeris Ginter.

Toimetas Jaanus Vogelberg