Vaade Qatari pealinnale Dohale Foto: Piqsels

Prantsusmaa päevaleht Le Monde viibutab sõrme Euroopa Parlamendi Katari korruptsiooni käsitlevas loos teiste seas Eesti peaministri Kaja Kallase parteisse kuuluvate Andrus Ansipi ja Urmas Paeti suunas. 

Prantsusmaa ühes suurimas päevalehes Le Monde'is ilmus 23. detsembril uuriv artikkel pealkirjaga "Qatargeit": kuidas Euroopa Parlamendi liikmed hääletasid Katari küsimuses". Artiklis üritatakse saada selgust, kui sügavale ulatuvad Euroopa Parlamendis Katari korruptsiooni juured. 

Ajaleht vaatas lähemalt saadikute Katari küsimuste hääletamise ajalugu.

Tõsiasi, et Katar on ostnud ära mitmeid Euroopa Parlamendi saadikuid, sai teatavaks 9. detsembril. Peale seda on üritatud saada aimu, kui sügavale selline ühe maailma tuntuma terrorismi toetava emiraadi meelne korruptsioon ulatub. 

15. detsembril avaldas parlament pöördumise, milles avaldatakse "muret", et emiraat on mõjutanud saadikuid ära ostes ja sobimatult mõjutades parlamendi varasemaid hääletusi.

Seni on avalikult välja öeldud väheste kahtlusaluste nimed: Kreeka esindaja ja parlamendi endine asepresident Eva Kaili, Belgia saadikud Marc Tarabella ja Maria Arena, Itaaliast valitud Alessandra Moretti ning Andrea Cozzolino. Kõik nimetatud inimesed kuuluvad sotsiaaldemokraatide ja demokraatide (S&D) fraktsiooni.

Kuid nemad ei ole ainsad, kelle hääletamise ajalugu Katari teemadel tekitab küsimusi.

Le Monde'i ajakirjanikud üritavad esmalt leida saadikute kummalisele emiraadi meelsele hääletamisele "loomulikke" põhjuseid, nagu seda on karjainstinkt.

21. novembril, vahetult peale jalgpalli maailmameistrivõistluste algust, toimus Parlamendi Strasbourgi majas arutelu Katari inimõiguste teemal. Prantsusmaa pahempoolne saadik Manon Aubry polnud rahul valitseva lõdva hoiakuga ja tegi ettepaneku võtta vastu resolutsioon, mis võtaks kokku parlamendi seisukohad. Mõte kiideti vasakäärmuslaste, tsentristide ja roheliste koostöös heaks. Kuid S&D fraktsioon oli enamuses (68 protsenti; 73 saadikut) selle vastu ja mitmed saadikud jätsid hääletamata. 

Mitmete ekspertide sõnul ei tasu kõigi vastuhäälte taga olla tingimata korruptsioon, vaid pigem võib olla tegemist karjavaistuga. S&D saadikurühma mõjukad liikmed (n Cozzolino) andsid käsu viidatud resolutsioonile vastu hääletada ja nii enamus saadikutest ka tegid ilma, et oleks teemasse üldse pikemalt süüvinud. 

Järgmistel päevadel sai paljude saadikute Katari meelsus veelgi selgemaks. Rohelised ja vasakäärmuslased soovisid resolutsiooni sõnastust inimõiguste rikkumise, süsinikuheitmete, vähemuste õiguste ning maailmameistrivõistluste korraldust saatnud korruptsiooni osas karmimaks muuta. Cozzolino seevastu seletas oma saadikurühmale, et enne selliste seisukohtade võtmist oleks vaja ära oodata Parlamendi Katari järelvalvemissiooni seisukohad.

Le Monde'i sõnul pole Belgia justiitssüsteemist laekunud veel teavet, et teised saadikurühmad oleksid osalised Katari korruptsioonis, kuid paljude vaatlejate sõnul on see tõenäoline. Näiteks hääletasid resolutsiooni vastu suurem osa Euroopa Rahvapartei (EPP), Euroopa Konservatiivide ja Reformistide (ECR) ning Identiteet ja Demokraatia (ID) fraktsioonide saadikutest. 

Ajakirjanike sõnul äratavad mõned juhtumid eriliselt tähelepanu. Näiteks tuuakse Eesti saadik Urmas Paet ja Hispaania esindaja José Ramon Bauza, kes on mõlemad Euroopa Parlamendi Katari sõprusrühma liikmed. Nii Paet kui Bauza hääletasid mõlemad oma saadikurühma Uuenev Euroopa (Renew) ühise seisukoha vastaselt. Samuti oli Katari inimõiguste ja korruptsiooni käsitlemise vastu endine eurokomissar, samuti Renew gruppi kuuluv, Andrus Ansip. Kui ajakirjanikud palusid Ansipil põhjendada, miks ta nii hääeltas, siis ta vastas, et Katari kriitika on "riigi positiivseid arenguid silmas pidades liialdatud". 

Parlamendi vasakpoolsete fraktsiooni (GUE/NGL) saadiku Manon Aubry sõnul on EPP ja S&D 2022. aastal lükanud fraktsioonide presidentite kohtumisi saatva saladusteloori varjus Katari teemalist resolutsiooni tagasi rohkem kui kümnel korral. "Neil kohtumiselt kaitsevad mõned saadikugrupid seisukohti, mida nad avalikult kunagi ei teeks. Selline asi näitab, et meie institutsioonide hägusus tekitab korruptsiooni," leiab Aubry.

Viidatud Le Monde'i artikli juurde on lisatud mitu hõlpsalt käideldavat infograafika tabelit. Katar käitub oma riigis kristlastega äärmiselt halvasti ja ID fraktsioon palus parlamendil selline asi hukka mõista. Ainukesena Eesti saadikutest oli kristlaste tagakiusamise hukkamõistmise poolt EKREsse ja IDsse kuuluv Jaak Madisson. End konservatiivina esitlev Riho Terras hääletusel ei osalenud. (Roheline punkt tähendab poolt- ja punane vastuhäält).

Katari jalgpalli maailmameistrivõistluste staadionite ja teiste rajatiste ehitusel hukkus väidetavalt tuhandeid võõrtöölisi. Eesti saadikud hääletasid uurimise algatamise suhtes järgmiselt:

Katar on maailmas üks suurimaid islamiäärmuslaste toetajaid, millist ideoloogiat emiraat ekspordib Euroopasse mošeede ja islamistlike usukoolide rahastamise kaudu. ID saadikurühm soovis sellise tegevuse uurimist:

Poliitikamaailmas kehtib üldjuhul maksiim, et enne ei tasu mingeid süüdistusi uskuda, kui poliitikud pole seda eitanud.

Ansip ja Paet andsid mõlemad 27. detsembril Eesti Rahvusringhäälingule intervjuu, milles lükkasid kahtlused, nagu nad oleksid Katari korruptsiooniga kuidagi seotud, tagasi.

Mõlemad saadikud kinnitasid ühest suust, et Katar on demokraatlik riik ja ainuke Lähis-Ida riik, mis on kindlalt Venemaa Ukraina agressiooni vastu. Ansip rääkis: "Katar on tolle piirkonna ainus riik, mis ÜRO-s hääletab samamoodi, nagu hääletavad Euroopa Liidu liikmesriigid, kui hääletuse all on suhtumine Ukrainasse ja Venemaa agressiooni Ukrainas. Seega ma ei pea seda proportsionaalseks, et nüüd rünnatakse lausaliselt Katari ja unustatakse ära Venemaa agressioon Ukrainas, aktsepteeritakse jalgpalli maailmameistrivõistluste korraldamist Venemaal. Täpselt samamoodi unustatakse ära inimõiguste rikkumised Hiinas ja aktsepteeritakse neid olümpiamänge. Ehk see mõjub silmakirjalikuna." 

"Loomulikult ma mõistan ühemõtteliselt hukka igasuguse korruptsiooni. Aga ma ei pea mõistlikuks ka seda, et õhutatakse karjamentaliteeti, surutakse maha arvamusvabadust, sõnavabadust ja tahetakse, et kõik hääletaksid ühtemoodi ehk siis mõistaks absoluutselt kõik, mis Kataris on toimunud, ühemõtteliselt hukka. Ühemõtteliselt tuleb hukka mõista korruptsioon, aga tunnustada tuleb ka Kataris tehtud edusamme," jätkas Ansip.

Paeti sõnul pandi resolutsioon kokku kiirustades ning selle juures jäeti arvestamata see, et Katar on olnud üks väheseid riike väljastpoolt Euroopa Liitu ja muid demokraatlikke riike Pärsia lahe piirkonnas, mis on kõigi Ukraina agressiooni puudutavate ÜRO resolutsioonide puhul hääletanud nii nagu Euroopa Liit.

Mõlemad saadikud on samas alati toetanud Poola ja Ungari konservatiivsete valitsuste Euroopa Liidu poolset ahistamist ning mitte kunagi pole nad arvanud, nagu tegemist oleks nende riikide EL poole "lausalise ründamisega".

Andrus Ansip oli Silver Meikari ülestunnistuse peale puhkenud Reformierakonna rahastamisskandaali – Silvergate'i – ajendiks olnud rahalaekumiste ajal Eesti peaminister ja Urmas Paet välisminister.

Toimetas Karol Kallas