Riigikogu lükkas tagasi perekonnaseisutoimingute seaduse muudatuse eelnõu, millega oleks lihtsustatud assisteerimata kodusünnitusel sündinud laste registreerimine, kus kehtiva korra kohaselt tuleb lapse põlvnemine tõestada kohtumenetluses.
Praegu tuleb assisteerimata kodusünnitusel sündinud laste vanematel esitada avaldus kohtule, kes omakorda kinnitaks lapse põlvnemise vanematest. Selline menetlus tähendab vanematele ka geenitesti tegemist. Eelnõu aitas ette valmistada ka SAPTK õiguskeskus.
SAPTK õiguskeskus on aidanud ühtlasi ühte ema kaebuse esitamisel kohtule, et isikukood oleks võimalik saada lapsele ka ilma geenitesti tegemata. 28. märtsil Tallinna Halduskohus kaebuse ka rahuldas ja kohustas Lääne-Harju valda läbi vaatama lapse sünni registreerimiseks esitatud avaldust, kooskõlas kohtuotsuses esitatud põhjendustega.
Eelmisel sügisel kajastas "Pealtnägija" saade kahte juhtumit, kus laps oli sündinud kodus ilma ämmaemanda ehk tervishoiutöötaja juuresolekul. Mõlemal juhtumil olid vanemad olukorras, kus nad oleks pidanud põlvnemise kohtu kaudu tõestama. Tegemist on lapsevanemate jaoks üsnagi alandava ja liigset bürokraatiat nõudva menetlusega.
EKRE esitas riigikogule seaduseelnõu, mille kohaselt oleks assisteerimata kodusünnituse korral sünnitõendi väljastamise õigus perearstil. Paraku ei kiitnud eelnõud heaks ei Vabariigi Valitsus ega ka sotsiaalministeerium. Viimase puhul oli õiguskomisjoni istungil esitatud arvamustest selgelt aru saada, et ministeerium pelgab sellise muudatuse sisseviimisel assisteerimata kodusünnituste arvu kasvu. Samas ei pakkunud ei valitsus ega ka sotsiaalministeerium omapoolset lahendust probleemi lahendamiseks.
Riigikogus hääletasid eelnõu tagasilükkamise poolt eranditult kõik reformierakonna saadikud, teistest erakondadest olid saadikud nii eelnõu tagasilükkamise poolt kui ka sellele vastu.
Toimetas René Allik