Foto: Bigstockphoto

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) tahab seadustada meediateenuse osutaja kohustuse avaldada uudistesaadetes tõeseid ja erapooletuid seisukohti. Amet leiab, et nõue peaks laienema kõikidele saadetele.

TTJA infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla märkis ERR-ile antud intervjuus, et juba täna kontrollitakse Eestis asutatud meediateenuste osutajale loa andmisel teenusepakkuja tausta. Erandiks on siin välismaised kanalid, kes soovivad Eesti elanikele meediateenuseid osutada. 

Rohtla tõdeb, et kuigi loa väljastamise otsuse teeb TTJA, siis konsulteeritakse eelnevalt kaitsepolitseiametiga. „Me saame arvesse võtta teiste osapoolte tagasisidet ja võimalikke riske, mida nemad näevad. Kindlasti peavad need riskid olema põhjendatud ja läbi kaalutud," ütles Rohtla. 

Ühtlasi on Rohtla seisukohal, et kaitsepolitseiameti info meediateenuse osutaja kohta peaks olema kättesaadav ka TTJA-le. „Teiste [ametite] hinnangud ei ole siduvad otsuse langetamisel, küll aga võivad olla väga olulise informatiivse tähendusega."

„Praegu on probleemne, et osa nii-öelda ettevõtjaid tegutsevad meediasildi all. Nende eesmärgid ei pruugi olla seotud kuidagi mitmekülgse, usaldusväärse ja ühiskonnas diskussiooni tekitava meediateenuse osutamisega. Nende eesmärk on mingisugust isiklikku või mingisuguse konkreetse poliitilise jõu või riigi agendat ajada," lausus Rohtla.

ERR-i küsimusele, kuidas uudiste tõesust ja erapooletust kontrollima hakatakse, vastas Rohtla, et see tuleneb juba praegu Euroopa Liidus kehtivast piiriülese televisiooni konventsioonist, mille sätete kohaselt peab iga meediateenuse osutaja hoidma nö enesedistsipliini. „See info, mis uudistesaadetes antakse, peab tõesti olema tasakaalustatud ja erapooletu. See ei tohi ühe või teise poole selgeid huvisid teenida," ütles Rohtla ja lisas, et „järelevalve võimaluste kohta korjatakse turuosalistelt ja teistelt asutustelt tagasisidet ja mõtteid."

Küsimust, kas meediateenuste seadus rakenduks ka portaalile Objektiiv, kommenteeris Rohtla, et „tänasel päeval neid rakenduspõhimõtteid kirjas veel ei ole. Ja ei ole ka otsust, kas see puudutaks kogu sisu või ainult uudiseid."

Rohtla tõdes ka seda, et meediakontrolli rakendumisel peab TTJA võtma tööle uusi inimesi ja tõuseb ka meediateenuse osutajate halduskoormus. 

Rohtla eitas, et uudiste sisu kontrollimine oleks sisuliselt meediavabaduse piiramine. „Ja kui tõepoolest on midagi sellist, mis läheb üle piiri, kindla eesmärgiga kuidagi meediavabadust piirata, siis selliseid ettepanekuid lõpuks ka seadusesse ei jõua," väitis Rohtla. 

Toimetas René Allik