Eesti läheb nüüd suvele vastu muutununa. Mitte tõusnuna Põhja-Euroopa riikide hulka, vaid langenuna Soodoma tasemele, kirjutab kirjanik ja Objektiivi kolumnist Roland Tõnisson.
Soome lugejaid üllatas populaarteadus hiljuti avaldusega, mille kohaselt oli inimeste sugu kiviajalgi voolav. Põhjendatakse seda teooriat leitud hauapanustega. Göttingeni ülikooli poolt läbi viidud uurimuste kohaselt on 15% meeste luustike juurest leitud naiste ehteid ja tarbeesemeid. Sellest tulenevalt võisid juba toona määratleda inimesed end vastassugupoolde kuuluvana.
Kuigi selline väide on samaväärne väitega, et Eestis oli muinasajal levinud traadita internet, kuna ei ole leitud pronksiaega kuuluvaid sidekaableid, kõlbab see suurepäraselt inimestele kärbeste pähe ajamiseks ja ära lollitamiseks.
Ideoloogilised teadusharud on alati varem või hiljem välja naerdud. Nii on juhtunud natside rassiteooriaga ja nõukogude bioloogiaharu mitšurinlusega. Natuke nooremad on tänased ideoloogilised teadusharud nagu feminism ja soouuringud, ent nad on vähemalt sama agressiivsed ja kompromissitud, ning me peame teadma nende tausta. Kahjuks ei jõua ühe artikli raames kõike hõlmata, ent võime heita pilgu vähemalt paarile inimteadvuse suunamudijate "pioneerile."
Üks neist on väikelaste sandistajate vaimne isa Alfred Kinsey. Tema teos „Sexual Behaviour in the Human Male" on tänaseks kummutatud, nagu ka freudism on saanud tõsised vastased. Miks on Kinsey see teos saanud ohtralt kriitikat? Piisab ära nimetada, et selles töös esitatakse järjekorranumbriga 34 tabelit, milles Kinsey kirjeldab väikelaste orgasmide sagedust ja kestvust. Mõned uurimisalused on olnud 5 kuu vanused.
Kinseyd nimetatakse sotsiaalseks reformaatoriks. Tema reformide eesmärgiks oli kristliku maailma väärtustele väljakutsete esitamine ja nende hävitamine. Temast on „Objektiivis" olnud juttu varemgi ja siinkohal soovitan lugejale heita veel kord pilk olulisemasse artiklisse ja kuulata noorte konservatiivide arvamust selle isiku kohta.
Kinsey ise kasvas üles toonases konservatiivses metodistikirikus, liitus hiljem kongregatsionistliku metodismiga, mis vabameelsemana vastandus episkopaalsele kirikuorganisatsioonile ja lõpuks sai temast ateist, kes asendas Jumala teadusega.
Kindlasti mängis Kinsey kujunemisel oma osa tema biseksuaalsus, millega ta noorena võidelda püüdis, ent mille hiljem suunas oma „mina"-pildi täiendamisse. Selles oli talle toeks abikaasa Clara, kellega lepiti kokku, et suhe on avatud ja kumbki võib endale valida seksuaalpartnereid oma soovide kohaselt. Kinsey nautis meeste seltskonda. Teiste seas oli tema partneriks ka teoste „Inimisase seksuaalne käitumine" ja „Inimemase seksuaalne käitumine" kaasautor Clyde Martin, kes jagas oma mentoriga lisaks tööajale ka abikaasat Alice'i, kellega abiellus hobiaedniku Kinsey koduaias.
Kinsey uskus, et inimene saab end täiuslikuks arendada seksuaaleksperimentide läbi ja mida varasemast east alates, seda parem. Oma uurimustes kasutas ta süüdimõistetud vägistajaid ja pedofiile. Teda peetakse siiani teadlaseks, kelle uurimused on pannud aluse Lääne haridusasutustes viljeldavale seksuaalharidusele.
Sooideoloogia isaks on John William Money. Mõisted sooline ideoloogia (gender ideology), sooline identiteet ja soorollid on tema väljamõeldised. Tegemist on seega alles äsja tekkinud ideoloogiliste mõistetega, millel ei ole mitte mingisugust seost tõelise teadusega või inimloomusega. Money oli veendunud, et laps sünnib siia maailma sooneutraalsena, kellest kujuneb mees või naine vastavalt sellele, millised on keskkonna ja perekonna mõjud.
Tuntud on tema eksperiment David Reimeriga, kellele tehti koos identse kaksikvenna Brianiga (sündinud 22.8.1965) ümbelõikamine seoses fimoosiga ehk eesnahakitsenemusega. David, kes oli sündimisel saanud nimeks Bruce, kaotas ebaõnnestunud ümberlõikuse tõttu peenise. Õnnetutele lapsevanematele sisendas John Money arusaama, et vigastatud Bruce võib edukalt kasvatada tüdrukuks
Money oli kindel, et vagiina meisterdamine lapsele võimaldab tal hiljem elada täisväärtuslikku elu naisterahvana. 22 kuu vanuses Bruce opereeriti ja ta sai nimeks Brenda. Perekonna ja lapse tugiisikuks jäi Money.
Bruce-Brenda biograafia avaldanud (2001) John Colapinto märgib ära, et Money arvates olid oluliseks abiks inimeseks arenemisel lapseeas praktiseeritavad seksuaalkäitumist matkivad harjutused. Alates kuuendast eluaastast sundis Money Reimerite pere kaksikuid omavahel imiteerima erinevates poosides seksuaalvahekorda, milles „Brenda" pidi mängima naise osa, ning Brian imiteerima aktiivset meespoolt. Kui keegi lastest keeldus neid „mänge" kaasa tegemast, oli see põhjustanud „teadlase" raevuhoo. Hiljem tunnistasid kaksikud, et vanemate juuresolekul oli Money käitunud palju meeldivamalt. Kui lapsed keeldusid end lahti riietamast ja uurimast üksteise suguelundeid, põhjustas see Money raevuhood ja laste reaktsioon sellele oli suur hirm. Brian, kes ei olnud võimeline käima koolis, keeldus hiljem rääkimast toimunust avalikult ja Brenda-Bruce'is kutsusid mälestused esile väga valulisi emotsioone. Ta oli alates 13. eluaastast olnud suitsidiaalne.
Vastupidiselt Money väidetele ei teinud hormoonravi Brucest tüdrukut, ei leevendanud tema huvi poiste mängude ja meelelahutuste järgi ning klassikaaslaste silmis oli ta „koopanaine."
Kui Brenda-Bruce oli 14 aastat vana, rääkisid vanemad talle tema tegelikust päritolust. Bruce otsustas võtta tagasi oma loomupärase identiteedi, sai testosteroonravi ja käis läbi falloplastilise operatsiooni ja võttis endale uueks nimeks David.
David töötas tapamajas ja oli tegev muudel kummalistel erialadel, armastas kalal käia ja kämpida ning koguda vanu münte.
Aastal 1990 abiellus ta kolme lapse emaga, kes soovis temast lahutada aastal 2004 ja paar päeva hiljem sooritas David toidupoe parkimisplatsil enesetapu tulirelva läbi.
Brian oli surnud narkootikumide üledoosi 36 aasta vanusena paar aastat varem.
Money ei tunnistanud kunagi oma eksperimendi läbikukkumist või süüd kaksikute suitsidiaales käitumises. Teda ei afišeerita enam, nagu omal ajal ja "mooramaa mees on oma töö teinud." Ilmselt ei ole temast kuulnud ka paljud poliitikud, kes on asunud homo- ja transpropaganda lippe kandma, surudes läbi ideoloogiat, millel puudub igasugune mõistuslik alus.
Miks me teame nii vähe Kinseyst, Moneyst ja kaksikutest Reimeritest? Sest seda ei ole „lihtsurelikul lambakarjal" vaja teada. Me peame vaid olema veendunud, et soolise identiteedi segadus ja selle parandamine preparaatidega ja operatsioonidega on hea. Me ei pea aga teadma, kui sügaval on ravimifirmade ja meedikute käsi sees maksumaksjate taskus, ega kui palju see sisse toob. Me ei pea teadma, et USA-s viivad 5 kliinikut läbi falloplastilisi operatsioone, mis maksavad igaüks umbes 70 000 dollarit ja toovad suurepäraselt sisse.
Miks me ei kuule sellest, et ideoloogial, mille kohaselt sookorrigeerimise operatsioonid parandavad oma identiteedis kahtlevate laste heaolu, ei ole ühtegi vettpidavat tõestust? Miks me ei tea, kui vähe hoolitakse operatsiooni läbiteinutest pärast meditsiinilist-ideoloogilist sekkumist nende eludesse? Miks me ei tea, et 60% puhul järgnevad sellistele operatsioonidele infektsionaalsed kõrvalnähud? Miks me ei tea, et pärast sellised „operatsioone" on „patsiendid" kordades altimad enesetapule, sest nad jäävad oma loomult siiski üksikuteks ning väljapoole näidatav pilt õnnest ja muretusest on vaid rohke meigikrohviga fassaad?
Me ei tea, sest me ei pea seda teadma. Me ei tohi ohustada meditsiini ja selle taga seisvate ideoloogide tuluallikat. Me ei tohi takistada soovahetusmeditsiini „materjali" juurdevoolu. Meie asi on alluda globaalsele, riikide ülesele propagandale, mille eesmärgiks on manipuleerida inimeste teadvusega ja minapildiga.
Sellesse manipulatsiooni on lasknud end kaasata ka Eesti. Õigemini selle valitsus, kes valimisperioodil nii alatult manipuleeris valijatega, avaldamata oma tõelisi eesmärke.
Elame ajastul, mil inimene ei tegele oma pattudega, vaid üritab standardid alla kiskuda oma tasemele. Ta teeb seda kõvahäälse, hüsteerilise kisa saatel, milles on valdavaks emotsioon ja egoistlik maailmanägemus.
Järgmiseks on ilmselt oodata ealise diskrimineerimise likvideerimist seksuaalelus, sest Money arvates on 10-aastased poisid võimelised tundma erootilist armastust täiskasvanud meeste vastu ja Kinsey arvates kogevad orgasme juba nooremad kui aastased lapsed.
Ilmselt on peagi oodata ka nekrofiilia ja mitmikabielude legaliseerimist, sest revolutsioon peab pidevalt jätkuma. Äärmiselt häirib fakt, et see revolutsioon keerleb vaid kehavedelike temaatika ümber. Kui paljud maailma poliitilise eliidi hulgast, kes näiteks Eesti „Vabariigi" „valitsusele" ülesandeid jagavad, on ise perverssuste küüsis? Maailm näeb üha enam välja narkourkana, bordellina ja inimkaubanduslaadana.
Eesti läheb nüüd suvele vastu muutununa. Mitte tõusnuna Põhja-Euroopa riikide hulka, vaid langenuna Soodoma tasemele. Nagu igal inimesel on raske taluda tema maailmapildile mittevastavaid seisukohti, nii on ka omasooiharatel raske aktsepteerida traditsionaalse pereväärtuste kandjaid.
Aga maailm peabki muutuma väga koledaks paigaks ja suur taganemine peab juhtuma, enne kui tuleb Vabastaja.
Issand, tule!