Peamine mida saab ette võtta, on boikoteerida e-hääletust. Meiega mängitakse ebaausalt. Ilma reegliteta. Valetades. E-häälte „kokku lugemisel" ei ole isegi taevas piiriks. See ei tohi olla aga põhjuseks loobuda nõudmast õiglust, kirjutab Roland Tõnisson.

Parafraseerides ühte nukrat nalja võib öelda, et meie riigis asjade korda saamiseks on kaks võimalust – ebareaalne ja reaalne. Ebareaalne on see, et meie poliitikud hakkavad mõtlema riigi ja rahva huvide peale, ning lõpetavad vingerdamise välismaiste isandate ees. Et me kuidagi ise saame hakkama omaenda riigi haldamisega ja edendamisega. Reaalne variant on see, et tulevad „ufokad" ja teevad kõik meie eest ise ära.

Naljast on asi tegelikult kaugel, sest esindusdemokraatiaks nimetatud riigijuhtimismudel on Eestis läbi kukkunud. Põhjusi on selleks mitmeid. Mõned neist on üldinimlikud ja pädevad nii eestlaste, bantude kui eskimote osas. Teised on omased ainult meile, pika meelega ja töökale eesti rahvale.

Esiteks on inimestel kombeks uskuda seda, mida nad tahavad kuulda. Osavad petised ja aferistid kasutavad seda ära – näiteid on ajaloost kui palju!

Tahad, me müüme sulle Talvepalee?

Kornet Nikolai Savin, kelle elu oli täis suure hulga eripalgelisi tegusid, hammustas pärast Veebruarirevolutsiooni kiirelt läbi olukorra riigis, mõistes, et talle on avanenud uued perspektiivid. Eriti selgeks sai see siis, kui saatus viis ta kokku veidrikust ameeriklasega, kes soovis osta Petrogradi Talvepaleed, kuskohast keisri pere oli välja tõstetud. Ta plaanis palee lahti võtta ja USA-s kokku panna.

Savin hankis peotäie tsaariaegseid temaatiliselt kaunistatud blankette ja kirjutas ühele neist lepingu, mille varustas pitsatiga, õigemini mündi tindise tagakülje jäljendiga. Kusagilt keldrist leidis ta kimbu vanu roostetanud võtmeid. Juubeldav ameeriklane sai enda kätte nimetatud võtmekimbu ja lepingu, mis kinnitas ta lossi uueks omanikuks. Savin sai kahes kohvris kaks miljonit dollarit sularaha ja kadus koheselt avalikkuse vaateväljast. Kui head inimesed tõlkisid ameeriklasele lepingu teksti, mõistis too õudusega, et ei ole jäänud ilma vaid oma rahast, vaid on ka suure summa võlgu kellelegi Venemaa kodanikule Hlestakovile. Kui Savin oleks öelnud huvilisele, et ta kavatseb tal naha üle kõrvade tõmmata, ei oleks ameeriklane ilmselt hakanud Talvepaleed ostma?

Talvepalee müümise juhtum on äravahetamiseni sarnane tüüpilise valimiskampaaniaga Eestis: „Kui me oleksime öelnud enne valimisi, et kavatseme makse tõsta, oleks see olnud ebapopulaarseks signaaliks ühiskonnale."

„Meie kõik peame pingutama ühise hüve nimel," kinnitavad meie poliitikud ja eestlane tahab seda uskuda. Sest inimene tahab uskuda headusesse ja väga raske on kahelda kogu aeg kõiges ja kõigis. Eestlane on teadnud, et aus töö teeb vabaks ja toob jõukuse majja. See on aidanud talud vabaks osta ja aitab nüüdsel ajal pangalaenu maksta.

„Tee vabadusele käib läbi ausa töö," kinnitati ka nõukogude Gulagis. „Töö teeb vabaks," deklareeriti natside koonduslaagrites. GULAG ja koonduslaagrid olid mõeldud riigivaenlaste ümberdoktrineerimiseks, kui karistusemäär just ei eeldanud, et tegelane väljub sealt vaid jalad ees ühishauda.

„Meie kõik peame pingutama ühise hüve nimel," on samuti indoktrineerimine, sest maksumaksjad pingutavad nagu Vana Testamendi loos, kus rikas mees ei raatsinud oma külaliste lauale panna ühtegi pudulojust oma suurest karjast, vaid võttis vaese mehe tallekese, kes talle pea sõbra eest oli.

Me kõik pingutame müütilise „ühise hüve" nimel, mis näib sama ulmelisena, nagu vikerkaare alguse või lõpu leidmise nimel tehtavad pingutused. Ainus, mida me saame teha, on kogu loost midagi arvata, sest puudub võimalus protsesse kuidagigi mõjutada. Meid tehakse vastutavateks selle eest, mida me ei suuda kuidagi juhtida, ega mõjutada.

Meil on valitud esindajad, ent paljud neist ei täida meie ootusi. Kui neid valijatel üldse on. Inimene, kellele ma olen andnud hääle lootuses, et ta viib ellu lubatud poliitikat, on viimase 12 kuu jooksul jõudnud hüljata kaks erakonda ja kuulub nüüd kolmandasse, väites, et tema vaated ei ole muutunud. On ju selge, et usaldusest ei saa enam juttu olla. Ilmselgelt on antud juhul tegemist just selle tõega, et „poliitiku esmane huvi on saada valituks, teiseks – saada tagasi valituks, kolmandaks – tulla taas valituks ja kõik muu jääb kaugele maha." Meie esindusdemokraatia näol ei ole tegemist enam kriisiga, vaid katastroofiga.

Katastroofiline ei ole olukord mitte ainult Eestis

Läänelikuks demokraatiaks nimetatav maailmakord on sügavas usalduskriisis kogu läänemaailmaks nimetatud territooriumil. Suurbritannias ei ole end õigustanud konservatiivideks nimetatud poliitikud, sest nad on vaid süvendanud põliselanike suukorvistamist. Väidetavalt arreteeritakse Suurbritannias praegu umbes 30 inimest päevas sotsiaalmeedias tehtud postituste pärast. Küllap on kena, et inimesed vaid positiivseid sõnumeid jagaksid, ent kui britti tema riik enam ei kaitse ja tema ainsaks võimaluseks on meeleheite väljendamine sotsiaalmeedias?

Nii tahaks loota, et Ühendkuningriigis on hakatud tõsiselt tegelema vägistamisdžihhaadiga, mille käigus on moslemitest migrandid saanud praktiliselt karistamatult viljelda seksuaalkuritegevust, ehk rikastada kohalikku elu, nagu väidavad kohalikud poliitikud.

Poliitikud üle Euroopa on väga laisad tegelema massimigratsiooni küsimustega. Põlissoomlaste juht Jussi Halla-aho on nimetanud sellist ärimudelit, kus juhtivad poliitikud on asunud rikastumissoovi rahuldama riigi rahakotist, konkreetselt oma rahvalt varastamiseks: „Pagulasäri on … hea näide kleptokraatiast. Maksutulud imetakse rahvusvaheliste kontsernide taskutesse, makse makstakse neilt – kui makstakse – kuhu iganes, „võtmeisikutele" jagatakse boonust hästi korraldatud kavala plaani ellu viimise eest. Kui keegi võtab sellise tegevuse vastu sõna, nimetatakse teda südametuks, turumajanduse vaenlaseks või putinistiks."

Jurist Hanno Puskar on olukorda tabavalt selgitanud oma sotsiaalmeedias levinud kirjutises:

„Peale Ban Ki-Moon'i valiti ÜRO peasekretäriks Antonio Guterres, kunagine Portugali peaminister ja Sotsialistliku Partei peasekretär (pahempoolne töölispartei, kelle eesmärgiks on sotsialismi ning klasside vaba ühiskonnakorra kehtestamine Portugalis – me teame, mida see tähendab, eks ole), mees kelle eelnev ametipost oli ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ülemkomissar. Guterres on olnud tulihingeline pagulaste ning immigratsiooni ja mitmerahvusluse pooldaja. Talle kuuluvad muuhulgas tsitaadid (minu tõlge): „Migratsioon on positiivne globaalne nähtus," ja „ÜRO liikmesriigid peavad end ette valmistama suureks migrantide rändeks."

Tema parem käsi ja leppe üks autor ÜRO eriesindaja Peter D. Sutherland soovitas omal ajal, et „Euroopa Liit õõnestaks oma liikmesriikide homogeensust" – ehk lihtsalt – rahvusriigid tuleb likvideerida.

Näib, et aastal 2025 ei taha aastaid „poliitkorrektsusega" indoktrineeritud eurooplased enam jõuetult, karistada saamise hirmus, pealt vaadata, kuidas vägistatakse nende naisi ja tütreid. Kuidas pekstakse nende lapsi tänavatel ja koolides, ilma et munitsipaliteet, haridussüsteem ja kogukond ise julgeks midagi ette võtta. Nende vastuhakku nimetatakse konflikteks käitumiseks, ent konflikt ei ole kodeeritud mitte kaasaegse eurooplase olemusse, vaid moslemite ja nende suurte liitlaste vasakpoolsete maailmanägemusse.

Charlie Kirki mõrvamine oli säde, mis sütitas püssirohu. Tema kodust Phoenixis on saanud selline paik, mida ei ole palju nimetada palverännu sihtkohaks. Sinna saabub inimesi ka ookeanide tagant. Siia tulnud ja Ameerika konservatiivid on veendunud, et praegused ajad on Ühendriikide elus pöördeliseks. Kirki mõrvale järgnenud päevad on näidanud kui lõhenenud on riigi elanikkond. Väljaande „Iltasanomat" intervjueeritud Nelson on seda meelt, et „meid on manipuleeritud valima pool ja olema konfliktis, kuigi see on viimane asi, mida peaksime tegema. Praegu toimuv kas parandab meid või rikub lõpuni ära."

Lootustandev on tõsiasi, et Kirki loodud organisatsioonil "Turning Point USA" oli enne asutaja mõrva 3.500 allorganisatsiooni. Pärast mõrva on antud sisse avaldused veel 120.000 allorganisatsiooni asutamiseks (ajaloolane Markku Ruotsila, Soome Televisiooni vestlussaade A-Studio, 25.9.2025). Aga vasakpoolsed jm end liberaalideks nimetavad ei mängi ausalt. Mainitud A-Studio saates tõi Ruotsila välja ka Rutgersi ülikooli uurimuse aprillist 2025, mille kohaselt 56% Ühendriikide vasakpoolsetest, mitte vasakäärmuslased, vaid vasakpoolsed üldse, kiidavad heaks poliitiliste vastaste tapmise.

Kas saab mängida reeglite järgi sellega, kes ise reeglitest kinni ei pea?

Viktor Suvorov (kodanikunimega Vladimir Rezun, Nõukogude Liidu poolt surma mõistetud ja nüüd Suurbritannias elav endine nõukogude välisluureohvitser), on kirjutanud juba kümne aasta eest:

„20. sajandil oli USA majanduslik, poliitiline, finantsiline ja sõjaline superriik. Maailma kõige võimsam. See kõik saab peagi ajalooks. Ameerika, nagu ka Euroopa, saadab hukatusse üldine valimisõigus. Neil, kes töötavad ja neil, kes tööd ei tee, ega hakkagi seda tegema, on võrdne hääleõigus. Need, kes tööd teha ei taha, see tähendab parasiidid, hääletavad (selge see) hea onukese eest, kes neid toitma hakkab. Head onukesed on Ameerikas olemas. Nad lubavad parasiite toita ja oma lubadusest peavad nad ka kinni. Aga kustkohast nad raha võtavad? Probleemi ei ole: võetakse nende käest, kes tööd teevad. Kerge on olla lahke teiste raha jagades. Lihtne on laiali jagada võõrast raha.

Heale onule on kasulik aretada parasiite, kes tema eest hääletavad. Minu sõber Aleksander Nikonov ennustas kord, et USA järgmine president on must. Ta ennustas seda kolm aastat enne Obama tulekut Valgesse Majja! Siis kui laias maailmas mitte keegi veel Obama olemasolu ei aimanudki.

Ameerika õitses nii kaua, kui parasiite oli vähe. Ent on kriitiline joon, millest üle minnes on tagasitulek võimatu. Ameerika on sellest joonest üle hüpanud. Sõitsin hiljuti rongiga Washingtonist New Yorki. Kes on läbinud sama marsruudi, võib kinnitada: raudteest vasakule ja paremale jäävad sisse löödud akendega hüljatud tootmishooned. Chicagos sõitsin läbi kvartalite, kus elavad mittetöötavad inimesed. Mööda neid kvartaleid võib sõita tunde. Siin elavad neljanda põlve parasiidid…"

Karmid sõnad, ent ka tegelikkus on karm. Vahepealse dekaadi jooksul on Ameerika vasakäärmuslus kogunud füüsilist jõudu – mõrvanud politseiametnikke, rohkendanud tänavakuritegevust. Vasakäärmusluse toetatud islamistid on asunud Ühendriike üle võtma poliitilisel ja vägivaldsel moel. Michigani osariigi Hamtramcki linn sai 2021. aastal esimeseks Ühendriikides, kus kogu linnavalitsus ja linnavolikogu koosnes moslemitest. Kas maksab hakatagi rääkima, milline on olukord Inglismaal?

UFO-d või kuul kuklasse

Ameeriklased ja inglased ei oota enam „ufokaid." Meie siin Eestis aga loodame uutele tuultele iga valimise eel nagu Juhan Kunderi loos Väike-Peeter.

Tema leivakoti oli Suur-Peeter juba mitu korda tühjaks söönud valelubadusega jagada pärast enda leiba oma vähema nimekaimuga. Petta saanud Väike-Peeter lohutas end „No ega ta ometigi nüüd jälle või seda tempu teha…" Ja siis minnakse jälle hääletama Ühispartei uue, ajutise, peibutuspardi eest, mis luuakse vaid selleks, et konservatiividelt hääli ära meelitada.

Aga eesti rahvale ei olegi jäetud mingeid hoobasid, mis võimaldaksid kuidagigi mõjutada elu riiklikul tasandil. Karta on, et kohalike omavalitsuste valimisel aastal 2025 „e-hääletavad" kodanikud volikogudesse Reformierakonna, Parempoolsed ja Eesti 200, kes ausate valimiste puhul peaksid toiduahelast suu puhtaks pühkima nagu Väike-Peeter Juhan Kunderi loos.

Ainus, mida saab ette võtta, on boikoteerida e-hääletust, ent sellest võib ilmselt olla vähe kasu. Meiega mängitakse ebaausalt. Ilma reegliteta. Valetades. E-häälte „kokku lugemisel" ei ole isegi taevas piiriks.

Ka meil Eestis oli palju neid, keda rõõmustas Kirki mõrvamine. On palju neid, kes väljendanud igatsust lasta kuuli kuklasse pahadikele Varrole, Markusele, Veikole, Martinile, Mardile… kellele iganes, kes ei kiida takka globalismile. Nimekiri hukatavatest ei ole lühike. Ja see on julgustav!

Kodanik! Ole Sinagi „charlie kirk." Astu vastu ebaõiglusele ja valele. Hääleta paberil. Hea, kui Sinu piirkonnas on tugev esindus neil, kes ka tõeliselt hoolivd maast ja rahvast. Kui ei ole, siis vaata, kas ei ole Sinu vallas või linnas ehk targem hääletada kodanike liitude kui erinevate parteide poolt, mis on täis professionaalseid "poliitikuid," kes enne valimisi Sulle jälle ilusate juttudega hinge poevad. Ainult selleks, et mitte kaotada oma kohta küna ääres.

Ole Sina ise see „ufokas," kes maailma paremaks muudab.