Soome ja Rootsi soovivad luua liidus Ameerika Ühendriikide ja NATOga "Põhjala kindluse", et maandada Põhjalas Venemaa agressioonivõimalusi.
Liiduga Ameerika Ühendriikide ja NATOsse mitte kuuluvate riikide Soome ning Rootsi vahel plaanitakse kohaliku meedia kinnitusel luua Põhjalas ühine julgeolekusüsteem. Soome ajakirjanduses kirjutatakse, et 2022. aasta on rahvusliku julgeoleku mõistes "läbimurdeline" ja "neutraalsus maetakse põhimõtteliselt maha," vahendab uudistekanal ReMix.
Kahe- ja kolmepoolsed kokkulepped kahe riigi (Soome/Rootsi ja USA), millele lisandub kolmanda osapoolena NATO ning mille garantiiks on USA, on saanud nimeks "Põhjala kindlus" (Northern Fortress). "Kindluse" eesmärgiks on ohjata Venemaa mõju Põhjala piirkonnas.
Soome president Sauli Niinistö kohtus Joe Bideniga möödunud reede (4.03.2022) õhtul Washingtonis. Kohtumise ajal helistas Biden Stockholmi ja mõne tunni pärast sõitis Rootsi peaminister Magdalena Andersson Helsingisse.
Esmaspäeval üllitasid Soome ja Norra peaministrid ühise avalduse, milles teatasid kaitsealase koostöö, millesse on kaasatud ka Rootsi, tihendamisest.
Soome meedia kirjutab, et kahepoolsed liidud võivad olla Soome jaoks kasulikumad, sest nii saab otsuseid kiiremini langetada ja NATOga liitumine sõltub suurest hulgast asjaoludest.
Soome meedia andmetel taotlevad Soome ja Rootsi USAlt MNNA (Major Non-NATO Ally; tähtis NATOsse mitte kuuluv liitlane) staatust. Selline staatus – mida Ameerika Ühendriikide võimud annavad oma kõige olulisematele partneritele ja millega tagatakse mingi piirkonna suurem julgeolek – on maailmas antud veel Iisraelile, Kuveidile, Lõuna Koreale ja Jaapanile.
Toimetas Karol Kallas