Foto: Bigstockphoto.com

Rootsi koolisüsteemis püütakse toime tulla kultuuririkastamise tagajärgedega. Moslemitest õpilaste korrarikkumiste tõttu on kümme kooli kõrgendatud tähelepanu all. Mõnes koolis on klassides valitseva lärmi, kaose ja vägivalla tõttu õppetöö praktiliselt võimatu. Kõlavad valgete ja homode vastased üleskutsed. Isegi mõni uussisserännanu võib Rootsi “põlismoslemitelt” teada saada, et ta pole küllalt hea moslem.

Pea aasta tagasi, 11. jaanuaril 2016, tappis Süüria lapspagulane oma koolikaaslase, 15-aastase Arminas Pileckase. Arminas oli astunud välja oma klassiõe kaitseks, keda süürlane oli seksuaalselt ahistanud. Toona kutsus sündmus esile inimeste rahuolematuse, nüüdseks on aga Arminase juhtum praktiliselt unustatud, sest “lapspagulaste” mitmekülgsed ja rohked vägiteod on saanud Lääne-Euroopa argielu uueks normaalsuseks. Kõrgeimal riiklikul tasandil nimetatakse seda avatuseks ja sallivuseks. Sest see on nii armas ja hea ja poliitiliselt korrektne.

Oma vanemate poliitilise korrektsuse ja moslemite suhtes “avatud uste poliitika” eest maksavad kõrget hinda Rootsi kooliõpilased. Vägivaldsete moslemitest õpilaste käitumise tõttu on praeguseks kümme Rootsi kooli kõrgendatud tähelepanu all. Nende hulka kuuluvad ka Rörskjolan-Zenith ja Augustenborgskolan. Mõlemas on õppetöö praktiliselt võimatu klassides valitseva lärmi, kaose ja vägivalla tõttu. Sageli kõlavad valgete ja homode vastased rassistlikud üleskutsed.

Johannesskolanis õppivate noorimate laste vanemad üritavad riigi tähelepanu pöörata sellele, et nende 6-aastased lapsed on pidevalt märklauaks vanemate moslemitest koolikaaslaste vägivaldsele käitumisele ja seksuaalsele ahistamisele.

“Me kardame oma laste turvalisuse pärast,” räägib Sebastian Nasser, Johannesskolani eelkooliealiste klassis õppiva poisi isa. “Mu poeg sai ühe päeva jooksul kaks korda peksa. Ta ei julgenud sellest õpetajatele rääkida, sest ta lubati tappa, kui ta seda teeb. Ta ärkab öösel õudusunenägude peale üles.”

Teised vanemad on nende tütardele osaks saanud seksuaalse vägivalla tõttu esitanud kaebusi. Moslemitest õpilased on neilt kiskunud seljast riideid ja tõmmanud püksid alla.

Ühe islamimaalt riiki saabunud perekonna pea on mures oma tütre pärast, sest nende pere ei olevat piisavalt usklik. “Lapspagulased” on teda mitme aasta vältel peksnud, ähvardavad tütre ära vägistada ja lubavad, et nende isad vägistavad nii tema kui tema ema. Ka õpetajad ei tunne end selles koolis turvaliselt. “Ma ei julge üksi koos nendega minna kooli keldris asuvasse võimlasse,” tunnistab üks pedagoog.

Rootslased peavad integreeruma uue Rootsiga, sest vana Rootsi ei tule iial tagasi.

Samal ajal veenab endine sotsiaaldemokraatide liider Mona Sahlin oma kaasmaalasi: “Probleemiks on meie riigis valge enamus. Rootslased peavad integreeruma uue Rootsiga, sest vana Rootsi ei tule iial tagasi.”

Paljud kodanikud on valitsevate ringkondade poolt etteantud suunised kenasti ja igati mõistlikult omaks võtnud. Nende hulgas on näiteks Nordhemi kooli direktor Rickard Öhs, kes tunneb muret ebaõiglaselt väljasaadetavate “lapspagulaste” pärast ning mõistab murelikult hukka islamivastased meeleolud. Oma avalikus kirjas õpilastele avaldab ta nördimust ebaõiglase immigratsioonipoliitika suhtes.

“Tere!

Viimastel nädalatel oleme oma koolis kogenud ennenägematut. Sellest on ajendatud ka see kiri.

Eelmise õppeaasta jooksul tuli meie kooli suur hulk äsja riiki saabunud noori Afganistanist, Süüriast ja Somaaliast. Sageli on nad tulnud üksinda ja lahkunud oma kaoses olevalt kodumaalt, et otsida pelgupaika Rootsist. Rootsi kool on turvaline paik. Nordheimi kool on turvaline kool. Kuudepikkuse teekonna järel saabusid nad siia, turvalisse keskkonda füüsiliselt ja psüühiliselt väsinuina. Siin hakkas nende usk ja lootus taas kasvama. Neist said Nordheimi kooli õpilased. Neis on mõõtmatult palju innukust, jõudu ja tahet. Samas me kõik mõistame, et nad on pidevas stressis, mõeldes murelikult oma mahajäänud peredele.

Lisaks sellele muserdab paljusid varjupaigataotluse protsess. Ei ole lihtne igatseda ema järele ja samal ajal elada teadmatuses, kas on võimalik jääda Rootsi või ei ning õppida uut keelt. Lugesite õigesti – maale jäämine ei ole kindel.

Paljudel juhtudel on see protsess kestnud lausa 15 kuud. Selle aja jooksul on lapsed elanud perekondade juures, saanud endale eestkostja ja sotsiaaltöötaja. Migratsiooniameti ülekuulamised kestavad tunde. Mõningatel puhkudel seatakse nende tunnistused kahtluse alla ja migratsiooniamet võtab seisukoha, et nende jutt ei vasta tõele ning nad saavad eitava vastuse. Laps ei saagi jääda Rootsi.

Viimasel ajal on juhtunud midagi. Ühel kenal päeval üks meie õpilastest ei tulnudki kooli. Kui temaga lõpuks kontakti saime, siis selgus, et õpilane, kes eile oli 16-aastane, on saanud äkitselt migratsiooniametilt uue ea. Ametnik on otsustanud, et tema uus vanus on 18. Seetõttu on ta täisealine ning kaotab oma elukoha, eestkostja ja sotsiaalametniku. Õpilane on saanud täisealiseks ning saanud ühtlasi eitava vastuse oma varjupaigataotlusele. Laps ei saagi jääda Rootsi ja käia Nordheimi koolis. Sarnane protsess on kordunud paljude õpilaste puhul, mitmed õpilased on äkitselt saanud lastest täiskasvanuteks.

Direktori ja ligimesena vastustan sellist lähenemist. Et meelevaldselt mõeldakse kellelegi välja tema vanus ja seejärel röövitakse temalt sotsiaalne turvavõrgustik ja seejärel võetakse meie õpilastelt õigus käia koolis. Kirjutan seda sellepärast, et enam ei ole võimalik sellest vaikida. Kõik õpilased, kes on kirjas Nordhemi koolis, on teretulnud õppima, vaatamata oma eale.

Lugupidamisega Richard Öhs.”

See kiri on vastureaktsioon riigi otsusele saata maalt välja suurem hulk Afganistanist pärit “lapsukesi”, kes on riiki sisenedes enda kohta valeandmeid esitanud. Paljud pedagoogid, arstid, juristid ja sotsiaalala töötegijad on asunud vastutegevusele. Kuigi valeandmete esitamine on kõikides riikides seadusega keelatud ja karistatav, ei rakendata seadust võrdselt kõigi suhtes, sest sotsiaaldemokraatide hääled valimistel tulevad suuresti immigrantidelt. Sarnane on olukord kõikjal, kus on võimul vasakliberaalsed jõud.

Sotsiaalmeedias ja Soome ajakirjanduses ilmunud artiklite põhjal koostanud Roland Tõnisson