Rootsi Skellefteå munitsipaalkeskkoolile määrati Euroopa andmekaitsemääruse rikkumise eest 19 000 euro suurune trahv, kuna kool võttis õpilaste kohaloleku kontrollimiseks kasutusele videokaamerad ja näotuvastustarkvara.
Skellefteå munitsipaalkool võttis mullu sügisel paarinädalase eksperimendi raames õpilaste kohaloleku kontrollimiseks kasutusele videokaamerad ja näotuvastustarkvara. Eksperiment viidi läbi koostöös tarkvarafirmaga Tieto ning selle vältel tuvastati õpilased kaamera abil iga kord, kui nad klassi sisenesid, et säästa õpetajat nende kohaloleku ülesmärkimisest.
Rootsi andmekaitseinspektsiooni leiab aga, et kooli nõukogu on tundlikke isikuandmeid käsitlenud andmekaitsemäärust rikkudes.
"Skellefteå keskkooli nõukogu on rikkunud mitut andmekaitsemääruse sätet nii, et peame nõudma trahvi," selgitas andmekaitseinspektsiooni peadirektor Lena Lindgren Schelin. "Näotuvastustehnoloogia on alles lapsekingades, kuid areng on kiire. Seetõttu näeme suurt vajadust luua selgust selle kohta, mis kehtib kõigile."
Kohtuprotsess selle juhtumi üle vältas kolm nädalat ning puudutas 22 õpilast. Kohtuasi päädis viimaks koolile 19 000 euro suuruse leppetrahvi määramisega.
Kooli väitel andsid õpilased nõusoleku eksperimendis osalemiseks
Kooli juhatuse sõnul on nad aga saanud õpilastelt eelnevalt nõusoleku näotuvastuse kasutamiseks nende õppetöös osalemise kontrollimiseks. Andmekaitseinspektsiooni juristi Ranja Bunni sõnul ei saanud kooli nõukogu aga sel juhul antud nõusolekut kasutada, kuna õpilased on juhatusest sõltuvad.
Andmekaitseinspektsiooni hinnangul saab kohaolekukontrolli teha ka vähem privaatsust rikkuval viisil kui õpilasi nende igapäevakeskkonnas kaameratega jälgides.
Hiinas on näotuvastussüsteem juba koolidesse jõudnud
Rootsi järgib oma eksperimendiga kommunistliku Hiina eeskuju, kus on juba nii üli- kui ka üldhariduskoolides kasutusele võetud näotuvastusel põhinev "nutikas klassiruumi käitumise haldamise süsteem", mille abil jälgitakse (üli)õpilaste tähelepanelikkust koolitunnis või loengus.
Hangzhou 11. keskkooli direktori sõnul hakkasid õpilased pärast kuu pikkust prooviperioodi enda jälgimist aktsepteerima ning parandasid oma käitumist. Kuid mitte kõik ei ole sellisest õpilaste pidevast jälgimisest vaimustuses. "Kas see on koonduslaager? Nad on lapsed, mitte diktatuuri subjektid," kirjutas näiteks üks kommentaator sotsiaalmeedias.
Näotuvastussüsteemi soovitakse kasutusele võtta ka Eestis
Käesoleva aasta alguses sõlmisid Tallink ja Tallinna Tehnikaülikool teaduskoostööleppe targa laeva lahenduste loomiseks, mille raames näeb Tallink ühe tulevikulahendusena ka reisijate identimist näotuvastuse abil.
"Elame digirevolutsiooni ajal ja areng on väga tormiline. Mis kohe meelde tuleb, on kõik see, mis on seotud isikutuvastusega ja turvakontrolli toimingud. Siin on tänapäeval reaalselt võimalus näiteks minna näotuvastuse peale, et ei ole enam elektroonilist piletit vaja," selgitas Tallinki juhatuse liige Lembit Kitter toona võimalikke edasisi plaane.
"Ka laevas oleks vaja reisijaid personaalselt kohelda. Meil on laevades WIFI võrgud, me saame inimese eest hoolitseda, kui ta selles võrgus liigub ja me saame teada, mis ta tahab. On võimalik ette ära määrata inimeste profiilid, kes laeva tulevad – kui nad on selleks muidugi nõusoleku andnud – ja vastavalt sellele pakkuda sellist teenust, nagu nad vajavad."
Digitaalse düstoopia arhitektid: Tallink kaalub näotuvastussüsteemi kasutuselevõtmist
Jälituskapitalismi ajastu – uuskolonialistid ja digitaalsed pärismaalased