Rootsi valitsuse uuringust selgub, et riik maksab miljardite kroonide ulatuses sotsiaaltoetuseid tuhandetele kuritegelike jõukudega seotud inimestele.
Võimude sõnul on kuritegelikud võrgustikud sellisel viisil endale loonud usaldusväärse, seaduslikuna näiva sissetulekuallika, vahendab ReMix.
Riikliku organiseeritud kuritegevuse raamistiku läbi viidud uuring tuvastas, et kuskil 4000 inimesele, kelle kohta politsei teab, et nood on seotud jõukudega, makstakse riigi poolt haigusrahasid elik tööotsija toetuseid. Kokku on selliseid makseid osutatud grupile tehtud hinnanguliselt 3,6 miljardi krooni ulatuses (ca 327M€), mis ametnike sõnul tagab kurjategijatele "valge" sissetuleku ajaks kui kuritegevusest saadavate sissetulekute mahud kõiguvad.
Mis omakorda tähendab, et Rootsi maksumaksjad peavad üleval kurjategijate sotsiaalabisüsteemi, mis lubab neil "raskemad ajad" üle elada ja oma kuritegelikku eluviisi jätkata. Sotsiaakindlustusameti juhi Nils Öbergi sõnul on riigi sotsiaaltoetustest saanud kurjategijate "ärimudeli" osa.
Samuti osutatakse uuringus, et sotsiaaltoetusi saavate kurjategijate hulgas on üleesindatud sisserändaja taustaga inimesed.
Uuringus leiti muuhulgas, et mitmeid kuritegelikke jõuke juhivad invaliidid, kes vaatamata puudele reisivad mööda maailma ja käivad regulaarselt jõusaalis.
Märkimisväärse osa jõukude sissetulekutest moodustavad jõuguliikmete lastetoetused.
Kõigele lisaks juhivad hulka ettevõtteid, kus "haiged" kurjategijad töötavad ja mis viimastele toetuseid taotlevad, jõukudega otseselt seotud inimesed.
Tööminister Johan Britz nimetas TV4 saates kirjeldatud viisil elatuvaid inimesi "sotsiaalabi piraatideks" ja leidis, et abiraha peaksid saama ainult inimesed, kes seda päriselt vajavad. Mitte inimesed, kes rahastavad oma kuritegelikku elustiili sotsiaalabist.
Politsei hinnangul on Rootsis seotud kuritegelike jõukudega kuskil 67 500 inimest, kellest 17 500 peetakse "aktiivselt tegevateks".
Aruande autorid nendivad, et tänane Rootsi sotsiaalabi süsteem on koostatud korralike inimeste tarbeks ja kuritegeliku ärakasutamisega pole selles arvestatud. Lahendusena soovitatakse laiaulatuslikumat teabe jagamist õiguskaitseorganite ja sotsiaalabisüsteemi vahel ning jõulisemat sotsiaalabi saajate vajaduste hindamist. Uus kurjategijaid puudutavale teabele ligipääsu laiendav seadus jõustub detsembris ja edaspidi on parlamendil kavas ulatuslikumad reformid.
Toimetas Karol Kallas