Eesti on sattunud neomarksistide raudsesse haardesse, meile surutakse peale inimvihkajalikku ideoloogiat ja tehakse seda traditsioonilise perekonna lagastamise, emaduse naeruvääristamise, naise ja mehe vastandamise ja vabatahtliku hääbumise propageerimise teel, kirjutab Ivan Makarov.
Kristliku uudisteportaali LifeSiteNews kolumnist Frank Wright kirjutab, kuidas Saksamaa põllumehed tõusid üles üleilmastumise ja rohepöördega “riiklikku enesetappu” sooritava valitsuse vastu ning miks neid toetavad 81 protsenti sakslastest.
Kui suurem osa rahvast ja riigi juhtkonnast ei saa aru, et eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade on elulise tähtsusega perekonna- ja elukultuuri taassünd ning loomuliku abieluinstitutsiooni hoidmine, siis Taagepera kuulus kujund kujutab endast juba vältimatut sammu ajaloo annaalidesse, mida targemad ja elujõulisemad rahvad võivad tulevikus hoiatava näitena sirvida, kirjutab Objektiivi peatoimetaja Markus.
Poliitiku töö on rahvale normaalse elu korraldamine, mitte rahva ärakasutamine oma isiklikes huvides, kirjutab Malle Pärn.
Kirjanik John Leake kirjutab maailmakuulsa arsti Peter McCulloghi võrgupäevikus, kuidas maailma rahvatervisetööstuse isandad valmistavad tõenäoliselt ette värsket haigusidu, mis on “20 korda surmavam kui Covid”.
Meil on muusikud, räpparid ja interpreedid, kes edendavad süstiasjandust aga ei saa laenu.
"Kui me ei soovi tunnistada eestlaste panust möödunud sajandi okupatsioonivõimudesse ja oma minevikku objektiivselt vaadata, on desovetiseerimine Eestis jäänud poolikuks.
Õigus rahumeelselt koguneda ja meelt avaldada on põhiseadusega tagatud põhiõigus.
Ka mina mõtlesin ja palju mõtlesinnüüd enam ma ei mõtle,sest välja mõtlesin… – Loominguline kollektiiv "Propeller" Mina küll tean, miks Kaja Kallas valetab.
Igaüks saab ise otsustada, kas oli parem elada XV sajandi Inglismaal, kus tuli oma valitsemise õiguste eest võidelda jala või ratsa, mõõga või sõjanuia ning sõjahaamriga või muutuda XXI sajandil elades sootuks, rassituks ning rahvuseta isendiks, kes saab mageda vegeteerimise tingimustes liikuda seinast seinani ja hommikusest äratusest õhtusöögini, kirjutab sõjaajaloolane Jüri Kotšinev.
