Euroopa võimuritest on saanud maailmapoliitikas tähtsusetud kõrvalosatäitjad ja nende tegevus kujutab olematusse kulgeva allakäiguspiraali lugu. Euroopa on sooritamas tsivilisastiooni seppukut ja seda vaadatakse tegevusetult pealt, kirjutab Telegraphi toimetaja Allister Heath.
Sündimuse asemel on riiklikuks prioriteediks kujunenud LGBTIQ problemaatika ehk Murphy seadustele viidates võib öelda, et kui asjad on sandimast veel sandimaks läinud, hakkab see tsükkel ennast kordama, kirjutab meditsiinidoktor Jaak Uibu.
Lõpetage heietused „toksilisest maskuliinsusest“ ja „heterokesksest ühiskonnakorraldusest" kui millestki ebanormaalsest. See kväär-feminiiinsus on palju toksilisem kui maskuliinsus, kirjutab Malle Pärn vastuseks Eveliis Padari artiklile Tartu Postimehes.
Sinimägede mälestus ei ole pelgalt minevikusõja episood, vaid Eesti rahvusliku eneseteadvuse proovikivi. Kui Eesti riigivõim käsitleb seda üritust pelgalt sümboolika kontrolli küsimusena, on see Eesti riiki ja rahvust alandav. Kas see riigivõim, mis takistab eestlaste võitluse austamist Sinimägedes, on ikka üldse meie enda, Eesti riigivõim, küsib ajaloolane ja riigikogu liige Jaak Valge.
Mõttekoja Eurointelligence'i juht Wolfgang Münchau nendib UnHerdis, et Euroopa juhte ja haritlasi valdab sõgedus, nagu nad oleksid Ukraina sõjas – ja kahepoolses maailmas – jõulisema poole esindajad.
Kreeka poliitik ja ajakirjanik Konstantinos Bogdanos selgitab Brussels Signalis, kuidas Türgi poolt Kreeka ja Küprose kallal toime pandud jubedustega võrreldes on Eesti ning Euroopa Liidu kõva mehe mängimine Venemaaga moraalivaba silmakirjalikkus.
Eesti rahva vaimu on viimase paarikümne aasta jooksul üritatud katki murda igal valimisel, mil on kasutusel olnud e-„hääletus.“ Seda tehakse iga kord, kui avalikuse eest varjatult võetakse vastu eesti rahva säilimise seisukohast kahjulik otsus. Üks selgroog ei suuda kaua niimoodi vastu pidada. Seda teavad, muidugi, ka need, kes selliseid otsuseid vastu võtavad. Sellepärast nad seda teevadki, kirjutab Roland Tõnisson.
Hiljutine Unite the Kingdom ehk Ühendagem Kuningriik meeleavaldus Londonis järgib julgustavat mustrit, mida on näha üle kogu Euroopa – hüljatud valijad, kes on surmani väsinud kontrollimatust massilisest sisserändest, leiavad oma hääle, kirjutab kolumnist Lauren Smith.
Uudistekanali Visegrád 24 asutaja Stefan Tompson küsis Ühendkuningriigi viiekümnelt tuntud inimeselt: “Mis on läänt ähvardav suurim oht?” Poliitikakommentaator Carl Benjamini sõnul on selleks “täis-spektrumi liberalism”.
Katoliku piiskop Robert Barron kirjutab, et Charlie Kirk tegeles kuni viimase hingetõmbeni praktikaga, mis ulatub tagasi Sokrateseni ja on lääne tsivilisatsiooni parima osa alus. Tema siiras lootus ja palve on, et leiame selles katkises ühiskonnas uuesti inspiratsiooni sellest julgest ja usklikust mehest, kelle käes ei olnud surres mitte relv, vaid hoopis suhtluse instrument.
