Peavoolumeedia kontrollitud ja suunatud info kõrval on vaikselt tegutsenud alternatiivne sotsiaalmeedia, mille sisu pole siiani püütud kontrollida.
See, mis Balti riikides emigratsiooni osas toimub, paneb mõtlema, kas tegu ei ole mitte teistkordse ja sedapuhku oluliselt peenekoelisemalt teostatud küüditamise ja uuskolonialismiga.
Rahvusringhäälingu uudistesaade "Aktuaalne kaamera" näitas taas oma ideoloogilist kallutatust, tõstes esile laupäeval Washingtonis nn naiste marsi nime all toimunud Trumpi-vastase vasakpoolsete meeleavalduse, aga vaikides maha vaid päev varem samas kohas aset leidnud konservatiivse elumarsi, osutab Varro Vooglaid oma kommentaaris.
Venemaa president Vladimir Putin võrdles kommunistide suhtumist Moskvas mausoleumis säilitatavasse Lenini muumiasse pühakuteaustamisega kristlikus traditsioonis.
Miks kuulavad meie juhid hoole ja austusega seda, mida neile räägivad võõrad, aga ei kuula seda, mida neile räägivad omad inimesed, kes neile ometi väga head palka maksavad, küsib Malle Pärn.
Kuigi elust lahkumine on kõike muud kui poeetiline, sageli täis rasket füüsilist valu, siis nagu meie sünd ja elu on imelised annid ja jagame seda koos lähedastega, nii peame jagama kartmatult ka lahkumist, mõtiskleb vaimulik ja teoloog Roland Tõnisson.
Jätkuna eelmisele nädalakommentaarile kõneleb Markus Järvi ülbetest riiklikest struktuuridest, mis näevad vaenlasi neis kodanikes, kes töötavad vastu kabinettide vaikuses tehtud omakasupüüdlikele otsustele ning pole nõus moraaliseaduse, riikliku iseseisvuse või Eesti looduskeskkonna hävitamisega.
Poliitiliste valikute ja otsustega saaks teha nii mõndagi, aga meie ühiskonnas juurutatud väärastunud vabadusekäsitlusest lähtuv haiglane ja inimvaenulik ideoloogia ei luba sündimuse kasvuks eeldusi loovaid valikuid ja otsuseid langetada, nendib Objektiivi toimetus selle nädala juhtkirjas.
Mõned end rahvuslasteks pidavad inimesed on Objektiivile ette heitnud venemeelsust.
Sellal kui Visegrádi riigid ajavad selga sirgu, laseb Eesti riik põlvist nõtku ja kummardub sügavamale, nendib Aldo Maksimov, kes vaatleb oma loos erinevate riigipeade uusaastaläkitusi.
