Mõtlev inimene on tõesti kadumas (mõeldes aastale 2017)
Pedagoogikateadlane ja Helme valla aukodanik Peep Leppik arutleb mõtlemise kadumise üle Eesti elu näitel.
Pedagoogikateadlane ja Helme valla aukodanik Peep Leppik arutleb mõtlemise kadumise üle Eesti elu näitel.
"Liberaalse demokraatia" valedele rajatud narratiiv on hakanud lagunema.
Eesti juubeliaasta esimeses Objektiivi saates "Fookuses" kommenteerivad Varro Vooglaid ja Markus Järvi üha avalikumalt rahvusriigi ideaalist loobuva Eesti riigi järjekordset ämbrit, mis kallati eesti rahva kaela juba uusaastaööl: samal ajal, kui lätlased tervitasid oma juubeliaastat hümni ühislaulmisega, otsustas Rahvusringhäälingu aastavahetuse programmi toimkond koos presidendi kantselei ja Tallinna linnaga jätta hümn mängimata ja laulmata.
Põhimõtteliselt kõik Eesti riigijuhtide kõned on taandunud tuimadeks tehnokraatlikeks operatsioonideks, suhtekorraldajatest sofistide käsitöö väljanäitusteks, kirjutab Varro Vooglaid oma repliigis, tuues esile president Putini ja president Kaljulaiu uusaastatervituste karjuva kontrasti.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees saatis president Kersti Kaljulaidile teravas toonis avaliku kirja, kus heidab viimasele ette teadlikku ja järjepidevat rünnakut nii võimude lahususe kui ka rahvusriigi põhimõttele.
Kuhu me siis oleme jõudnud: kristluse ja valgustuse teineteist täiendava võitluspaari asemel on meil üksteist rahuldavad militantlik antiratsionaalne postmodernism ning eneseküllane irratsionalism, mille keskmeks on ego, arutleb emeriitprofessor Timo Vihavainen, lisades, et ta usub veel niipalju lääne kultuuri, et peab võimalikuks praegusaja irratsionalismi mulli lõhkemist, kuid on juba hoopis ebatõenäolisem, kas sellele järgneb uus tõus.
Arvestades Eesti Vabariigi juubeliaasta saabumist, pidanuks presidendi kõne eel või järel kõlama laul "Mats alati on tubli mees — / ta kedagi ei pelga, / ei kummarda ta saksa ees, / ei tõmba küüru selga.
Varro Vooglaid ja Markus Järvi analüüsivad konservatiivsest vaatenurgast lõppeva aasta enim silma jäänud sündmusi.
Ühiskondlik-poliitilise portaali Uued Uudised peatoimetajana katsun kokku võtta 2017 poliitika aasta tulemid.
Aastale 2017 vaatab tagasi Martin Helme, kelle sõnul võib peagi mööduval aastal jääda Eesti poliitikat ja ühiskondlikku elu iseloomustama hirmus sahmerdamine kõigil rinnetel, millest sündis aga vähe villa.