Lastekaitsepäev ja silmakirjalikkus
Nagu tavaks saanud, räägitakse lastekaitsepäeval kõigest muust kui meie aja ülekaalukalt kõige sügavamast inimõiguste rikkumisest – sündimata laste massilisest riiklikult rahastatud tapmisest.
Nagu tavaks saanud, räägitakse lastekaitsepäeval kõigest muust kui meie aja ülekaalukalt kõige sügavamast inimõiguste rikkumisest – sündimata laste massilisest riiklikult rahastatud tapmisest.
Ekslikult peetakse rasestumisvastaste vahendite kasutamist ja aborti teineteist välistavateks valikuteks. Tegelikkuses pole need kaks teed vastandlikud, vaid pigem ühe tüve kaks haru.
Eesti ühiskond vajab eetilist murrangut. Eesti vajab mitte tasa ja targu talitamist, vaid kodanikujulgust, mille raames moodustuks oma näo ja nime taga seisvatest isikutest vabade kodanike ühiskond.
Euroopa Inimõiguste Kohus kinnitas hiljuti, et kristlikele kirikutele ja konfessioonidele Euroopas kuulub autonoomia määrata vabalt, kes õpetavad nende õpetust riiklikult rahastatud õppeasutustes.
Olen kaua unistanud, et vähemalt meie kultuuri tootjad hakkaksid aru saama, kui palju tegelikult meie elus ja elukorralduses sõltub sellest, mida nemad meile levitavad, või lausa agressiivselt peale suruvad!
Illusioon, et moraalne pluralism kujutab endast mõistlikku ühiskondlikku strateegiat, teeb oma viimseid hingetõmbeid. Seda, mille suhtes nõuti algselt sallivust, püütakse nüüd kehtestada normina.
Venemaa patriarh kirjutab oma värskelt eesti keeles avaldatud raamatus, et nüüdisaja olulisim küsimus seisneb isiku õiguste ja vabaduse idee seostamises tema kõlbelise vastutuse probleemiga.
Ajakirja Cosmopolitan "vaimne ema" Brown juurutas raha, seksi ja materiaalse edu kultust, ent nagu tema enda elukäik näitas, on sellele isekuse valemile andmumise tulemiks hoopis üksindus ja meeleheide.
Sartre oli ateistlik mõtleja, kes eitas inimloomuse olemasolu ja kuulutas vabadust luua end ise. Nagu tema enda elukäik aga tõestas, oli tema filosoofia mitte vabaduse, vaid meeleheite ja hävingu valemiks.
Kiites üles isoleeritud indiviidi, mis trotsib igasugust seadust, tava ja sotsiaalsust, pakub Nietzsche meile surmakultuuri aluseks kirglikku filosoofiat, millega saab õigustada kõike, mida tahe ihkab.