Saksamaa seisab silmitsi üha ägeneva tööjõupuudusega, kuna tööliste sisseränne Ida-Euroopast, mis on traditsiooniliselt olnud Saksamaa tööstuse oluliseks inimressursi allikaks, on viimasel ajal järsult vähenenud.
Tegemist on märkimisväärse langusega, mis võrdub 138 000 vähema sisserändajaga aastas võrreldes hiljuti esinenud tipp-perioodidega. See trend on sundimas Saksa föderaalvalitsust viljelema aga uusi värbamisstrateegiaid.
Ajalooliselt on sisserändajad riikidest, mis ühinesid Euroopa ühisturuga pärast EL-i itta laienemist mänginud olulist rolli Saksa demograafilise defitsiidi leevendamisel ja kvalifitseeritud tööjõuga varustamisel. Saksamaa Majandusinstituut (IW) teatas hiljuti omalt poolt, et sisseränne Ida-Euroopa riikidest Saksamaale on aastas vähenenud koguni 66,5 protsendi võrra.
Tippaastatel (2011–2015) võttis Saksamaa igal aastal vastu keskmiselt 207 000 inimest kõigist EL-i idapoolsetest riikidest. Saksa ajalehe Die Welt andmetel on see arv tänaseks langenud üksnes 69 000-ni aastas.
Samal ajal on ränne Lähis-Idast, Aafrikast ja Indiast järsult kasvanud. Paraku on eelkõige Lähis-Ida ja Aafrika päritolu sisserändajatel väga madal tööhõive määr ning need vähesed, kes nendest töötavad, teevad seda madala kvalifikatsiooniga töökohtadel.
Majandusteadlase Alexander Burstedde sõnul ei ole Ida-Euroopa sisserändajate arvu languse osas ka tulevikus enam leevendust oodata, kuna „potentsiaalne emigreeruda sooviv elanikkond on nimetatud riikides tänaseks oluliselt kahanenud".
Saksa Tööhõiveuuringute Instituut (IAB) rõhutab välistöötajate olulist rolli Saksamaa elanikkonna vananemise tõttu tööturul tekkinud lünkade täitmisel. Aastatel 2015–2024 suurenes kvalifitseeritud töökohtade arv Saksamaal 600 000 võrra, samal ajal kui Saksa töötajate arv tegelikkuses vähenes. Madala kvalifikatsiooniga töökohtade kasv, mis ületas sel perioodil 1 miljoni, on aga peaaegu täielikult seotud välistöötajatega.
Saksamaa statistikaamet märgib, et välistöötajad moodustavad praegu üle 18 protsendi Saksamaa kogu tööjõust, ning see osakaal on üksnes kasvamas.
Nn. "EL-8" riigid, kuhu kuuluvad Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi, Ungari, ning eelkõige Poola, olid aastaid Saksamaa peamisteks tööjõuga varustajateks. 2023. aastaks oli "EL-8" riikidest pärit sisserändajate arv aga langenud 84 protsendi võrra, jäädes aastas vaid 17 000 inimeseni.
Analoogsel viisil langes sisseränne Saksamaale ka Bulgaariast ja Rumeeniast 53 protsenti, jäädes 47 000 inimeseni, aga ka Horvaatiast (82 protsenti), jäädes vaid 5000 inimeseni aastas.
Toimetas Adrian Bachmann