Saksa kantsler Angela Merkel ilmumas kohtumisele Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga Istanbulis 2015. aasta 18. oktoobril, et arutada migrandikriisi kammitsemise võimalusi. Foto: Scanpix

Saksa valitsus kaalub erakorralist finantsabi Türgile olukorras, kus Berliinis süveneb mure, et täielik majanduskriis võib regiooni destabiliseerida, kirjutab ZeroHedge viitega The Wall Street Journali (WSJ) artiklile.

WSJ jätkab, et abipaketi "kõnelused on veel varajases staadiumis ega pruugi" päädida tulemustega.

Siiski on arutatud isegi "koordineeritud Euroopa päästepaketi" võimalust, "mis sarnaneks nendega, mida kasutati eurotsooni võlakriisis."

Kaalutakse ka projektipõhiseid laene riiklikelt arengupankadelt ja kahepoolset abi.

Sakslaste initsiatiivi liikumapanevaks jõuks on soov "nakkus" ennetavalt kontrolli alla saada.

"Berliin pelgab, et Türgi majanduse kollaps võib kanduda üle Euroopasse, põhjustada veelgi rohkem rahutusi Lähis-Idas ning vallandada uue immigratsioonilaine põhja suunas," kirjutas WSJ.

"Me teeksime Türgi stabiliseerimiseks palju," ütles üks kõrge Saksa riigiametnik. "Meil ei ole erilist valikut."

Samal ajal on Türgi toetamise vajalikkust toonitanud ka Prantsuse rahandusminister Bruno Le Maire, kes kohtus esmaspäeval Pariisis oma türklasest ametivennaga.

Lisaks on kahe kõrge euroametniku kinnitusel ilmselt tarvis kutsuda pardale ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).

Nagu hoiatas üks Saksa ametnik, jääks mistahes abi kas Saksamaa või Euroopa poolt ressursside nappuse tõttu ebapiisavaks ja loomult ajutiseks, mistahes oleks igal juhul vajalik kaasata IMF.

Delikaatselt on siiski selgitatud, et Türgil tuleks end alandada ja abipalve esitada.

Läinud nädalal avaldatud Deutschlandtrendi küsitluse valguses on 72 protsenti sakslastest Türgile finantsabi osutamise vastu.

Türgi on rahanduslikes raskustes diplomaatilise tüli tõttu Ameerika Ühendriikidega.

ESM ei jää üksi: euroala saab veel ühe päästemehhanismi