Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) saatis hiljuti riigikogu põhiseaduskomisjonile oma seisukohad seonduvalt parlamendi menetluses oleva erakonnaseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõuga (321 SE).
Lisaks oma seisukohtade edastamisele palus SAPTK end eelnõu menetlusse kaasata, kuna kavandatavad seadusemuudatused mõjutavad otseselt ka tema ning teiste kodanikuühenduste ja muude isikute õigusi.
Oma seisukohas pööras SAPTK erilist tähelepanu eelnõu punktiga 14 kavandatavatele muudatustele erakonnaseaduse paragrahvis 1211, mille kohaselt antaks erakondade rahastamise järelevalve komisjonile (ERJK) õigus nõuda oma ülesannete täitmisel dokumente ja saada teavet mitte ainult erakondadelt, valimisliitudelt ja valimistel osalevatelt isikutelt, vaid ka kõikidelt kolmandatelt isikutelt.
Vastavalt sellele seadusemuudatusele oleks kolmandad isikud kohustatud väljastama ERJK-le teavet ning võimaldama teha dokumentidest koopiaid, ärakirju ja väljavõtteid. Samuti oleks nad ERJK nõudmisel kohustatud andma kirjalikke seletusi komisjoni esitatud küsimustes ning ilmuma komisjoni ette seletusi andma.
Oma seisukohas toonitas SAPTK, et kavandatav ERJK volituste laiendamine on põhjendamatu.
„ERJK on ju loodud parteide eneseregulatsiooni mehhanismina ja selles rollis peaks see ka tegutsema, teostades järelevalvet parteide ja teiste valimistel osalevate subjektide üle, mitte ka kõigi kolmandate isikute üle," selgitati SAPTK juhataja Varro Vooglaiu poolt allkirjastatud pöördumises.
Niisugune regulatsioon, mis lubab nõuda ükskõik milliseid dokumente ja muud teavet kõigilt kolmandatelt isikutelt, on põhjendamatult laia ulatusega ja kahjustab seeläbi lubamatult kolmandate isikute õigusi ja huve.
„Põhjendatud õigusrikkumise kahtluse korral peaks kolmandatelt isikutelt dokumentide ja ütluste nõudmise õigus olema väärteomenetluse raames kohtuvälisel menetlejal ehk Politsei- ja Piirivalveametil (PPA), nagu see praegu ongi, mitte osaliselt parteide esindajatest koosneval ja sellisena vähemalt osaliselt poliitilise organina tegutseval ERJK-l."
Ühtlasi selgitas SAPTK, et isegi kui anda seadusega ERJK-le õigus küsida oma ülesannete täitmiseks dokumente ja saada teavet ka kolmandatelt isikutelt ja sätestada seadusse ka kolmandate isikute vastav kohustus, peaks olema seaduses selgelt määratletud, millistel juhtudel on see lubatav.
„Niisugune regulatsioon, mis lubab nõuda ükskõik milliseid dokumente ja muud teavet kõigilt kolmandatelt isikutelt, on põhjendamatult laia ulatusega ja kahjustab seeläbi lubamatult kolmandate isikute õigusi ja huve," rõhutati pöördumises, osutades ühtlasi sellele, kuidas ERJK püüdis 2015. aastal selgelt otsitud alustel ja oma volitusi ületades algatada SAPTK tagakiusamist, millega PPA keeldus kaasa minemast.
Oma pöördumise lõpus märkis SAPTK, et isegi, kui ERJK-le antaks õigus esitada kolmandatele isikutele nõudmisi ja teha neile ettekirjutusi, peaks ühtlasi olema seadusega antud kolmandatele isikutele garantiid selle kohta, kuidas komisjon tagab välja nõutud informatsiooni püsimise komisjoni raames ehk selle, et see informatsioon ei liigu komisjoni liikmeteks olevate isikute kaudu nii parteide kui ka muude kolmandate isikuteni.
„Seadus peaks sellise info lekitamise puhuks nägema komisjoni liikmetele ette ka reaalsed ja jõustatavad sanktsioonid," rõhutas SAPTK ja lisas, et kui ERJK-le antakse seadusega volitused esitada nõudmisi ja teha ettekirjutusi ka kolmandatele isikutele, siis tekib põhjendatult küsimus, kas ei peaks tagama ka neile kolmandatele isikutele esindatust ERJK-s, just nagu see esindatus on tagatud erakondadele, kelle suhtes komisjon järelevalvet teostab.
SAPTK pöördumisega saab terviklikul kujul tutvuda SIIN.
Toimetas Varro Vooglaid