Bosnia ja Hertsegoviina serblaste autonoomse vabariigi valitsuse sõnul teeb liitriigi nukuvalitsus neile liiga ja kavas on korraldada iseseisvusreferendum.
Daytoni rahulepingutega määrati Bosnia ja Hertsegoviina horvaatide, bosniakkide ja serblaste liitriigile küll keskvalitsus ja igat rahvusgruppi esindab üks president, kuid tegelik võim on välismaalt määratud kõrge esindaja käes, kelleks alates 2021. aastast on sakslane Christian Schmidt.
Jugoslaavia sõjale lõpu teinud Daytoni rahulepingud on heal juhul poolik lahendus ja Republika Srpska serblased leiavad, et neile tehakse liiga. Kõigele lisaks mõisteti Serblaste Vabariigi president Milorad Dodik augusti alguses keskvõimu kohtute poolt üheks aastaks vangi ja talt võeti kuueks aastaks õigus osaleda poliitilises elus, kuna ta väidetavalt ei kuula Schmidti ja riigi põhiuseaduskohtu sõna, vahendab Reuters.
Dodiku hinnangul kõrgel esindajal ja keskvõimu erapoolikutel kohtutel pole voli teda käskida ning milleski süüdi mõista ja ta kavatseb korraldada Republika Srpska iseseisvumise referendumi. Autonoomse vabariigi kaugem eesmärk on ühinemine Serbiaga.
Kuna Republika Srpska korrakaitsejõud on piisavalt jõulised ja Dodikule ustavad ning keskvõimul tema "korralekutsumiseks" vajalikul määral sõjalist võimekust ei ole, siis Reutersi hinnangul on tegemist "suurima ohuga Balkani julgeolekule alates Jugoslaavia sõjast".
Dodik on rääkinud iseseisvusreferendumi korraldamisest kümmekond aastat, kuid seni pole selle toimumiseks kindlat aega määratud. Bosnia serblaste iseseisvumisega pole nõus nii kõrge esindaja kui Euroopa Komisjoni taga olevad jõud.
Bosnia ja Hertsegoviina liitriigi rahvussuhteid saadavad märkimisväärsed vastuolud ja tänane olukord ei meeldi mitte kellelegi. Lisaks serblastele leiavad horvaadid, et neile on liiga tehtud. Liitriigi senisel kujul säilimist toetab ainult suurim rahvusrühm moslemitest bosnialased. Bosnialased ja serblased on kristlased.
Toimetas Karol Kallas