Ajaloolane Jaak Valge peab vähetõenäoliseks, et sotsiaaldemokraadist poliitiku ja praegu siseministri ametit pidava Andres Anvelti isapoolne vanaema säilitas 1925. aastal Eestist lahkudes Eesti Vabariigi kodakondsuse, vanaisa Jaan Anvelt (seenior) aga ei olnud Eesti kodanik. Andres Anvelti vanemad sündisid juba Nõukogude Liidus ega olnud sünnijärgsed Eesti kodanikud.
Möödunud nädalal avaldas Õhtuleht Jaak Valge artikli, milles ajaloolane kirjutas, et Andres Anvelti Nõukogude Liidus sündinud vanematel Jaanil ja Rosal ei saanud olla sünnijärgset Eesti kodakondsust ning kui see nii on, siis ei saa ka praegune siseminister kuidagi olla sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik.
Siseministri nõunik Mari Rebane aga kinnitas vastuseks, et Andres Anvelt on sünnijärgne Eesti kodanik, sest tema isapoolne vanaema Alise (Alice) oli Eesti kodanik vastavalt 1918. aastal vastu võetud Maanõukogu määrusele ning kui Alice Levald (hiljem Stein-Anvelt) 1925. aastal Eestist lahkus, ei kaotanud ta Eesti kodakondsust.
Nõuniku teatel sai Andres Anvelt kodakondsuse esialgu 1992. aastal naturalisatsiooni korras, kuid pärast asjakohaste dokumentide uurimist on tõendatud, et tema isa Jaan Anvelt (juunior, sünd 1936) omandas Eesti kodakondsuse sünniga oma ema Alice järgi ning Jaani lapsed, nende seas Andres, omandasid samuti Eesti kodakondsuse sünniga, kuna nende sünni ajal oli nende isa Eesti kodanik. Seetõttu on Andres Anvelti kodakondsuse aluseks sünnijärgsus.
Jaak Valge kinnitas täna Objektiivile, et Andres Anveldi kodakondsuse küsimust ei tõstatanud tema, vaid ta kommenteeris seda Õhtulehe palvel.
Valge ei pea tõenäoliseks, et Andres Anveldi vanaema Alice Stein-Anvelt ei võtnud Nõukogude Liidus elades Nõukogude kodakondsust.
Ajaloolane juhib tähelepanu sellele, et Eesti Vabariigi 1922. aasta kodakondsusseadus topeltkodakondsust ei lubanud, nimelt seaduse § 6 sätestas: "Eesti vabariigi kodanik ei või ühel ajal mõne teise riigi kodanik olla" (Riigi Teataja, 1922, nr 136, lk 662).
Alice Stein-Anvelt kinnitab ka ise, et "[p]eatselt vormistati mind Alise Pauli t. Steini nime all Nõukogude Venemaa kodanikuks" (Alise Stein-Anvelt. Valguses ja varjus. Eesti Raamat, 1988, lk 64).
Eesti Vabariigi 1922. aasta kodakondsuse seaduse §-s 19 on sätestatud, et Eesti Vabariigi kodakondsus kaob välismaalastega abiellunud Eesti naiskodanikel, kui nad kahe nädala jooksul lähimale Eesti Vabariigi konsulile või diplomaatilisele esindajale Eesti kodakondsusesse jäämise soovi ei avalda.
Jaak Valge sõnul pole Jaan Anvelt (seenior) ehk Stein-Anvelti abikaasa Eesti Vabariigi kodanik olnud, seega pidi ta olema Nõukogude Venemaa (Nõukogude Liidu) kodanik.
Kui oletada, et Nõukogude Venemaa kodakondsusesse astudes Alice Stein-Anvelt millegipärast oma Eesti kodakondsust ei kaotanud (mis pole Valge hinnangul loogiline), pidi ta Eesti kodakondsuse kaotama koos abiellumisega võõrriigi kodanikuga.
"Kuna eesti kommunistide programmiliseks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse hävitamine, oleks Eesti Vabariigi esindajale Eesti kodakondsusesse jäämise soovi avaldamine ülimalt ebatõenäoline. Vastasel korral peaks selline taotlus arhiivis alles olema," leiab Valge.
Eesti kodakondsus ei saaks Alice Stein-Anvelti kaudu edasi kanduda ka põhjusel, et Andres Anvelti isa Jaan Anvelti (juunior) sündimise ajaks 1936. aastal oli Eesti Vabariigis kehtestatud kodakondsuse seaduse muutmise ja täiendamise seadus (Riigi Teataja, 1934, nr 93, lk 1614), mille §-i 22 kohaselt loeti Eesti kodakondsusest väljaheidetuks need isikud, kes olid välisriigi kodakondsusesse astunud ilma, et nad oleksid vabastatud Eesti Vabariigi kodakondsusest, ning need isikud, kes olid Eesti Vabariigi valitsuse loata astunud välisriigi riigiteenistusse. Kuid Nõukogude Liidus tööl käiv inimene ainult selle riigi teenistuses olla saigi.
Jaak Valge sõnul pole võimatu, et ilmneb uusi fakte, mis asjaolusid muudavad, ent see on tema hinnangul vähetõenäoline ning kolmel ülaltoodud põhjusel on üsna keeruline muud järeldust teha.
Toimetas Veiko Vihuri
Kas siseminister Andres Anveltil on sünnijärgne Eesti kodakondsus?