Ühiskonnaelu sündmusi humoorikas-iroonilises võtmes kommenteerinud Roosa Udu nimelise kasutaja Facebooki-konto on suletud. Hüvastijätukirjas nimetab Roosa Udu "FB Kommuunat" anonüümset jõuks, kes koostöös anonüümsete pealekaebajatega on asunud võitlema anonüümsuse vastu. "Liberaalsus ja poliitiline korrektsus, kelle kaitsel sa seisad, võivad ühel hetkel otsustada, et feisspukki pole neile vaja, kuulutavad su kahjuriks ja saadavad mullatoidule. Revolutsioon õgib oma lapsi, nagu me kõik teame," hoiatab Roosa Udu.
Õnneks pole sugugi mitte kogu Roosa Udu nime all avaldatud looming kaotsi läinud. 2015. aastal ilmus Roosa Udu humoorikas-irooniline debüütraamat "Kuidas Rahvarinnet sünnitati".
Avaldame Roosa Udu hüvastijätukirja Facebooki "kogukonnale":
Auväärt FB Komjuuniti!
Tere, tundmatu sõber! Anna mulle andeks, et ma ei tea, mis on su tegelik nimi. Aga kui sa tahad, et ma sind nõnda kõnetaksin, siis olgu pealegi nii. Ehkki ma pole kindel, kas selle nimekuju taha ei ole peitunud terve grupp seltsimehi. Vähe sellest, ma ei tea isegi, kellega olen praegu sunnitud rääkima, kas sa oledki inimene, äkki hoopis robot? Samuti pole ma kindel, kas sa oskad eesti keelt, milles sinu poole pöördun. (Või on nii, et neil, kes ei valda inglise keelt, puudub igasugune võimalus oma õiguste kaitseks välja astuda?)
Ausalt öeldes tekitab keeleküsimus minus hämmingut. Kuidas küll suudad sa asuda hävitama teise inimese intellektuaalset omandit, taipamata ühtegi sõna sellest, mida on seal kirjutatud. Seda, et saaksid aru ka ridade vahele peidetud mõtetest, ei hakka ma mitte lootmagi. Igatahes imetlen sinu tarmukust ja otsustusjulgust, mina ise lööksin küll kõhklema, kui peaksin näiteks likvideerima hiinakeelseid tekste, ise ühestki hieroglüüfist aru saamata. Kuid eks see ole usalduse asi. Kui usaldada valvsat kaaskodanikku, kes oma tähelepanekutest sobivasse kohta ette kannab, siis langevad kõik kahtlused ju automaatselt ära. Salakaebus on argument, millele pole vaja mingit tõendusmaterjali enam lisada?
Hea tundmatu sõber! Loodan, et sa ei pahanda, kui mugandan su nime pisut eestipärasemaks – FB Kommuunaks? Seda enam, et sel nimel on meie maal kuulsusrikas minevik. Sada aastat tagasi tegutses siin TR Kommuuna (Töörahva Kommuuna), kes samuti nagu sinagi, tegeles repressioonide läbiviimisega – neid mäletatakse veel tänase päevani. Süüdistaja, kohtumõistja ja täideviija ühes isikus – selles suhtes on teil palju ühist, mitte ainult nimi. Nende ohvreid mälestatakse siiamaani, aga sinu omad, hea FB Kommuuna, vajuvad peagi unustusse. Neid nagu poleks olnudki, sest kui sind pole feisspukis, siis pole sind olemaski (olnud).
Väikene erinevus teie vahel siiski on. Meie kommuunapoisid julgesid esineda oma nime all. Anvelt, Pöögelmann ja nende kaasvõitlejad olid teada-tuntud tegelased, kelle elutee oli siiski üsna õpetlik. Nad tapeti sellesama võimu poolt, kelle eest nad ennastohverdavalt võitlesid. Vaata, et sinuga sama ei juhtu, FB Kommuuna! Liberaalsus ja poliitiline korrektsus, kelle kaitsel sa seisad, võivad ühel hetkel otsustada, et feisspukki pole neile vaja, kuulutavad su kahjuriks ja saadavad mullatoidule. Revolutsioon õgib oma lapsi, nagu me kõik teame.
Aga praegu kujutad sa, FB Kommuuna, endast lihtsalt üht anonüümset jõudu, kes koostöös anonüümsete pealekaebajatega on asunud võitlema anonüümsuse vastu feisspukis. Omamoodi irooniline, kas pole? Seda enam, et minu anonüümsus on üsna tinglik. Roosa Udu näol on tegemist on hoopis brändiga, mille olen pikkade aastate jooksul loonud. See ei ole kommenteerijanimi, see on hoopis tegelane, kes seikleb üha uutes olukordades, kuhu igal hommikul ilmuv lugu teda viib.
Mis sa arvad, mis ajendas salakaebajat oma kaebust esitama? Kas ta tahtis teada minu kodanikunime, kas teda häiris see, et ta seda ei tea? Võin mürki võtta, et ta teab seda, tema motiiv oli milleski muus – sundida mind vaikima, sest talle ei meeldinud see jutt, mida ma räägin. Seega ei asunud ta kaitsema mitte FB community reegleid, vaid võitlema sõnavabaduse vastu. Aga sina, tundmatu sõber, tegid siin oma valiku, mida pean kahetsusväärseks ja mis ei tee sulle au.
Sinu jaoks olen ma lihtsalt üks juhtum. Sa ei pruugi teada, et tegelikult olen ma jutuvestja (ega selliseid sinu keskkonda eriti palju ei satugi?), kes oma intellektuaalse omandi on usaldanud sinu hoolde. Kui järele mõtled, on see suur usaldus, mida sina nüüd kuritarvitasid, hävitades mu aastatepikkuse töö – jäljetult. Intellektuaalse omandi hävitamine viib meid ajas tagasi üsna pimedatesse aegadesse, millega sa kindlasti midagi ühist omada ei soovi. Aga valik, nagu öeldud, oli sinu. Mida külvad, seda lõikad.
Peale minu lugude hävitamise tegid sa oma otsusega ka muud kahju. Mul oli aastate jooksul kogunenud suur sõprusvõrgustik, üle 750 inimese. Nüüd olen ma nendest ilma, võrgustiku taastamine, kui veel kunagi peaksin selle ette võtma, nõuab aega ega ole kunagi täielik. Samuti kurvastasid sa sadu inimesi, kes olid siiani harjunud igal hommikul lugema minu järjekordset lugu – nüüd on nad sellest ilma jäetud.
Oma otsusega ei kurvastanud sa mitte ainult mind, vaid ka kõiki minu sõpru. Ja mille nimel? Selleks, et teha rõõmu ühele anonüümsuse maski taha peituvale tegelasele, kes esindab kõige jälestusväärsemat inimtüüpi – salakaebajat.
Ütle, kes on su sõber…
Aga mina olen ikka rõõmus ja loodan, et minu arvukad sõbrad siiski ülemäära ei kurvasta, sest, nagu me kõik teame, käsikirjad ei põle. Küllap ükskord saabub aega, mil kõik lehed tuhast tõusvad.
P.S. Kui sa kolm ja pool aastat tagasi mu konto likvideerisid, piisas selle taastamiseks sellest, et saatsin sulle oma raamatu kaanepildi, kus olid koos nii minu nimi kui ka pilt. Aga selle aja jooksul oled sa karmimaks muutunud ja mehistunud ega võta enam kuulda terve mõistuse häält. Noorukist sirgub mees?
Edu sulle, FB Kommuuna! Soovitan sul Roosa Udu raamat läbi lugeda, seda ei õnnestu sul, erinevalt mu feisspukis avaldatud tekstidest, ühe käeliigutusega hävitada. Nii et mingi jälg minust ikkagi maha jääb. Raskel liberalismiajal asi seegi!
Mina olen ikka rõõmus – salakaebaja kiuste.