Foto: Aito Avioliitto

Täna Eduskunnas toimunud hääletusel otsustati häältega 120:48 arvata Soome parlamendi menetlusest välja enam kui 106 000 inimese poolt allkirjastatud kodanikealgatus nn homoabielu seaduse tühistamiseks.

“Homoabielu” seadus, mis võeti vastu juba 2014. aasta 12. detsembril ja mida seaduse pooldajad on nimetanud ka võrdõiguslikuks abieluseaduseks, jõustub Soomes käesoleva aasta 1. märtsil.

Nii saab Soomest Belgia, Taani, Prantsusmaa, Islandi, Iirimaa, Luxemburgi, Hollandi, Norra, Portugali, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriigi kõrval 13. riik Euroopas, mis on abielu mõiste õiguslikult ümber määratlenud, hõlmates sellega ka homoseksuaalsed suhted.

Kodanikeliikumise “Tõeline abielu” üks juhtidest, Jukka-Pekka Rahkonen kinnitas, et inimesed, kes teavad, mida abielu tähendab ega nõustu selle ideoloogilise ümbermääratlemisega, ei tohiks lasta end parlamendi otsusest heidutada.

“Võitlus on alles alanud – kahjuks on Soome jäänud kinni sellesse väärtuste pankrotti, millest Ameerika Ühendriigid on juba välja astumas. Ent konservatiivne rinne koondub õige pea ja siis saavad need vead parandatud,” lausus ta.

Rahkoneni sõnul läheb nn sooneutraalsuse pooldajatel juba järgmistel parlamendivalimistel raskeks, sest valijaskond pöörab neile selja:

“Me teadsime, et oleme ajast ees, sest konservatiivne laine ei ole veel Soomeni jõudnud. Seega võitlus alles algab. Oleme küll pettunud, ent mitte alistunud. Paraku ei ole meil Soomes võimalik rahvahääletust kokku kutsuda – kui oleks, siis läheks asjad sootuks teisiti, sest enamik soomlasi on endiselt konservatiivsete vaadetega ja pooldavad loomulikku abielu. Abielu ümbermääratlemist on vedanud eest mitte rahvas, vaid kultuuriline ja poliitiline eliit ning meedia. Kuid küll asjad peagi muutuma hakkavad. Seniks keskendume me veendumuste-, südametunnistuse- ja sõnavabaduse kaitsmisele, just nagu ka sellele, et koolidest ei tehtaks lastele ja perekondadele homoideoloogia pealesurumise vahendit.”

Vaadates tagasi sellele, kuidas jõuti Soome abielu radikaalse ümbermääratlemiseni, ütleb Rahkonen, et võitlus oleks pidanud algama juba 20 aastat tagasi, aga toona ei teadvustanud inimesed, et homoliikumine pürgib oma eesmärkide poole samm-sammu haaval, liikudes muudkui edasi.

“Oleme näinud, et libeda nõlvaku põhimõte tõesti toimib – nn homopartnerluse [Eesti mõistes kooseluseaduse järgne lahendus – toim] seadustamine sillutas teed ka “homoabielu” seadustamisele. Samuti võime tagant järgi kindlalt öelda, et tõsist tööd abielu ja perekonna kaitseks oleks pidanud alustama mitte ainult palju varem, vaid ka palju jõulisemalt. Pehmus ja lahkus viib homoliikumise nõudmistega silmitsi seistes sajaprotsendiliselt kaotuseni,” märkis ta kokkuvõtteks.