Järjest enam keerleb elu Maal andmekeskuste ümber. Elon Musk arvab, et Maale on andmekeskuseid ehitada järjest tüütum ja püüab need saata kosmosesse.
Taustateadmisena tuleb esmalt arvestada, et 11. juunil leiab aset Muskile kuuluva ilmaruumiettevõtte SpaceX börsidebüüt ja oriidiandmekeskused on huvitav jutupunkt.
9. juunil avaldas SpaceX ametlikul X-i kontol Teaxase osariigis asuvas Bastropi Starlinki seadmete tehases aset leidnud jutajamise, mida suunas ettevõtte kommunikatsioonijuht Dan Huot ja teemat selgitasid Musk ning satelliitide insenerivaldkonna juht Ian Dahl.
Andmekeskuste maalähedane orbiit asub ligikaudu 600 kilommetri kõrgusel.
SpaceX AI1 satelliidi tippvõimsus on 150 kilovatti ja püsiv töövõimsus 120 kilovatti, mis Maal on võrreldav ligikaudu kas ühe väiksema graafikaporotsessoritega serverite klastri elik tipptasemel Nvidia GB300 serverikapi võimsusega. 60–150 kilovatist kunstoiu arvutusvõimsusest piisab mudelite treenimiseks ja jooksutamiseks.
Sidet Maaga peetakse laserühenduse kaudu.
Orbiidiandmekeskuste eeliseks on pea lakkamatu päikeseenergia. Energiat saab satelliit 70 x 20 meetristest liit-päikesepaneelidest. Andmekeskust jahutab "terava" küljega Päikese poole suunatud 110 ruutmeetrine vedelikjahutussüsteem. Nii andmekeskuse satelliite, ~250 W/m² tõhususega päikesepaneele kui jahutusradiaatoreid toodetakse Bastropi vabrikus.
SpaceX andmekeskuste satelliidid on koostatud modulaarselt, mis tähendab, et kõiki osasid on võimalik jooksvalt uuendada elik välja vahetada.
Muski sõnul on satelliidid ülesehituselt lihtsamad kui Starlinki tehiskaaslased.
Esimesed kaks AI1 satelliitide prototüüpi jõuavad orbiidile 2027. aasta alguses ja lõplikus konfiguratsioonis võib olla kuni miljon orbiidi andmekeskust.
Väidetavalt on Anthropicu ja Google'i näol andmekeskustele olemas esimesed ankurkliendid.
AI1 satellit Graafik: TeslaZoa
Üks kasutaja palus kunstmõistus Grokilt talle seletada teema lahti moel, nagu ta oleks viie aastane.
Grok vastas:
"Kujutage ette, et Päike on patarei, mis ei saa mite kunagi tühjaks. Maal saab sellest energiast kasutada vaid pisikest tilgakest. SpaceX tahab saata suure targa arvutiaju suure taaskasutatava raketiga (Starship) ilmaruumi, mis lendab üles ja tuleb alla nagu buss. Need kosmose arvutid kannavad tohutusuuri päikesepaneelidest keepe, millega joovad päikesevalgust ja selleks, et soojust ilmaruumi paistes jääda külmaks, suuri säravaid radiaatorite tiibu. Miks? Selleks, et ühel päeval oskaksid inimesed rohkem päikest kasutada ja inimkonnast saaks super-arenenud kosmosetsivilisatsioon."
Toimetas Karol Kallas