Euroopa Liidu välisministrid viitasid esmaspäeval tehtud avalduses, et surmanuhtluse taastamise korral ei ole Türgil võimalik EL-i liikmestaatust saavutada.
Juba päeval tuli Berliinist kantsler Angela Merkeli esindaja kaudu sõnum, et surmanuhtluse kasutuselevõtmine tähendaks Türgi ja EL-i liitumiskõneluste lõppu.
Ka Euroopa Nõukogu – mis ei ole Euroopa Liidu struktuur, vaid eraldi seisev, 47 liikmesriigist koosnev organisatsioon – peasekretär Thorbjørn Jagland tuletas meelde, et Türgi on ratifitseerinud kaks Euroopa Nõukogu protokolli, mille kohaselt ei ole surmanuhtluse kehtestamine sallitav "mitte mingisugustel asjaoludel".
Pärast äsjast putši on nii Türgi president Reçep Tayyip Erdoğan kui peaminister Binali Yildirim viidanud vajadusele kaaluda surmanuhtluse taastamist. Mõlemad on ka öelnud, et riigipöördekatses osalenud peavad maksma kõrgeimat hinda.
Kui laupäeval nõudis meeleavaldusel skandeeriv rahvamass putšistide surmamõistmist, vastas peaminister neile: "Teie sõnum jõudis pärale. Teeme, mis vaja."
Pühapäeval aga lubas president Istanbulis rahvahulgale, mis samuti surmanuhtluse taastamist nõudis: "Me kuuleme teie palvet. Demokraatias saavad inimesed kõik, mida nad tahavad."
Reede õhtul alanud ja laupäeva hommikul luhtunud riigipöördekatses hukkus üle 300 inimese, praeguseks on kinni peetud 6000 sõjaväelast ja kohtunikku, nende seas ligi üle saja kindralit ja admirali. Töölt on kõrvaldatud ligi 9000 politseinikku.