Vastselt ilmunud uuring näitab, et rohkem kui 75 protsendi ukrainlaste arvates on riigi president Volodõmõr Zelenskõi otseselt vastutav korruptsiooni eest nii valitsuses kui sõjaväe juhtkonnas, vahendab väljaanne European Conservative.
Uuringu viisid koostöös läbi Democratic Initiatives Foundation (Demokraatlike Algatuste Sihtasutus) ja Kyiv International Sociological Institute (Kiievi Rahvusvaheline Sotsioloogiainstituut; KIIS). Uuringut aitas teostada lisaks Praque Civil Society Centre (Praha Tsiviilühiskonna Keskus), vahendab European Conservative.
Uuringuga tuvastati, et 77,6 protsenti küsitletud ukrainlastest süüdistasid riigi korrumpeerituses Ukraina presidenti. Samas on Zelenskõi sõja ajal koondanud enda kätte üha rohkem võimu.
Teine ukrainlaste arvamusküsitlus näitas, et suurem osa ukrainlastest – 71 protsenti – ei usalda Euroopa Liitu ega NATOt. Küsitletute arvates juhinduvad NATO ja Euroopa Liit ainult iseenda huvidest ja kasutavad Ukrainat oma eesmärkide saavutamiseks ära.
Demokraatliku Algatuse direktor, sotsioloog Petro Burkovskõi, kommenteeris uuringut:
Probleemidele lahenduste otsimisega viivitamine, mis õõnestab inimeste usku võidu osas, mõjutab samuti presidendi reputatsiooni. Uuring näitas, et 77,6 protsenti kodanikest usub, et president on otseselt vastutav korruptsiooni eest nii valitsuses kui sõjaväe juhtkonnas.
Burkovskõi lisas, et "laialt levinud väide, nagu valitsusel pole kõige jaoks aega, enam lihtsalt ei tööta. Peale 16 kuud sõda pole enam ühtegi veenvat põhjendust nende vabandamiseks, kes ei suuda võtta midagi ette kuritarvituste vastu ja ei võitle hoolimatuse ning saamatusega. Üha rohkem kodanikke usub, et riigil, mille eesotsas on Zelenskõi, "on olnud piisavalt aega, et teha ära kõik, teha kõik korruptsiooniga võitlemiseks, kasutades erakorralisi volitusi, mis neile on sõja pidamiseks antud."
Demokraatliku Algatuse juht jätkas:
Teisiti sõnastades on ametnikud, kes ei saa oma kohustustega hakkama, täna sama ohtlikud vaenlased kui seda on Venemaa. Kodanikud ootavad, et Zelenskõi oleks piisavalt otsustusvõimeline ja eemaldaks sellised inimesed riigi juhtimisest ja ei võtaks neid enam kuulda. Oodatakse, et ta seaks ametisse juhid, kes ausalt osutavad probleemidele ja oskuslikult otsivad lahendusi. … Seega piirkondlike värbamiskeskuste puhastamine "hindamatust kaadrist" peaks olema riigi korruptsioonist puhastamise algus, mitte ainult üks etapp kaitsejõudude reformimises.
Praegusel juhul ei tohi minna mööda kergete lahenduste teed. Üldiselt arvatakse, et suurem osa kodanikest on nõus sellega, et oma ametit kuritarvitanud sõjaväe juhid tuleb saata eesliinile.
Samas teiselt poolt: kas me saame anda relvad ja sõdurite elud inimeste kätte, kes on küüniliselt kaubelnud sõjaväeteenistusest vabastamise dokumentidega? Eesliinil võitlevad üksused poleks sellise otsusega kindlasti nõus. Korrumpeerunud ametnike asendamisel veteranidega oleks ühiskonnas suur toetus.
Uuring näitas samuti, et ligi kolm neljast ukrainlasest arvas, et haavatud sõdurid peaks sõjaväeteenistusest vabastama, neile tuleks tagada teenistuse eest asjakohane hüvitis, mis katab nii ravi kui taastusravi.
Küsitluses osales 2011 inimest 135 Ukraina asulast.
Küsitluse tulemused avaldati mõni päev enne seda, kui Zelenskõi teatas, et kõigi piirkondlike värbamiskeskuste juhid vabastatakse oma kohtadelt. Vallandamise põhjuseks on skandaal, mis järgnes paljastustele, kuidas värbajad said meestelt väga suuri summasid raha sõjaväeteenistusest pääsemise eest.
Toimetas Karol Kallas