Täna möödub kooseluseaduse poolikul kujul läbisurumisest viis aastat

SAPTK korraldatud kooseluseaduse läbisurumise vastane meeleavaldus Toompeal 5. oktoobril 2014. Foto: Veiko Vihuri

9. oktoobril 2014 võttis riigikogu vastu kooseluseaduse ilma tavapäraste rakendusaktideta, mis võimaldas seaduse pelgalt napi lihthäälteenamusega suures saalis läbi suruda. Poolt hääletas 40 riigikogu liiget, 38 oli vastu, 10 ei osalenud hääletusel. Viis aastat hiljem on  poliitilise tahte puudumise tõttu rakendusaktid aga endiselt külmutatud ning kooseluseadus sisuliselt poolik.

Reformierakonna poolt juhitud justiitsministeeriumist Rein Langi ja Kristen Michali valitsemiseajal välja kasvanud kooseluseaduse eelnõu suruti täna viis aastat tagasi eelkõige Reformierakonna ja sotside ühise pingutusena riigikogus läbi.

Kooseluseaduse poolt hääletasid reformierakondlased Arto Aas, Rein Aidma, Remo Holsmer, Jüri Jaanson, Kalle Jents, Kalev Kallemets, Tõnis Kõiv, Tiina Lokk-Tramberg, Lauri Luik, Rait Maruste, Kristen Michal, Meelis Mälberg, Kalle Palling, Mati Raidma, Laine Randjärv, Valdo Randpere, Paul-Eerik Rummo, Andre Sepp, Imre Sooäär.

Sotsidest toetasid samasoolistele suhetele riikliku tunnustuse andmist Jaak Allik, Maimu Berg, Tatjana Jaanson, Etti Kagarov, Kalev Kotkas, Mart Meri, Marianne Mikko, Jüri Morozov, Eiki Nestor, Heljo Pikhof, Barbi Pilvre, Karel Rüütli, Indrek Saar, Neeme Suur, Rannar Vassiljev.

Keskerakondlastest liitusid kooseluseaduse läbisurujate leeriga Lauri Laasi, Kadri Simson, Olga Sõtnik, Priit Toobal. Samuti panid homoideoloogia edendamisele õla alla toona parteitud saadikud Rainer Vakra (hilisem sots) ning Lembit Kaljuvee.

Kooseluseadus võeti vastu ilma rakendusaktideta

Kuna kooseluseaduse vastu võtmiseks koos rakendusaktidega ei õnnestunud saada vajalikku riigikogu täiskoosseisu häälteenamust (ehk 51 või enamat häält), otsustasid seaduse läbisurujad esialgu rakendusaktidest loobuda.

Selline lüke võimaldas neil toona seaduse pelgalt kahehäälelise lihthäälteenamusega vastu võtta ning veeretada 87 rakendusakti vastuvõtmine juba uue riigikogu kooseisu kaela, kes oleks pidanud selle siis enne kooseluseaduse jõustumist 1. jaanuaril 2016 ära tegema.

Kooseluseaduse rakendusaktid on endiselt külmutatud

2015. aasta üldvalimiste järel justiitsministri portfelli pälvinud Urmas Reinsalu (IRL/Isamaa) andis aga mõista, et ei kavatse kooseluseadusega edasi tegeleda: “Mina justiitsministrina mingeid kooseluseaduse täiendavat õiguslikku sisustamist ei plaani oma töös ellu viia.” Reinsalu hinnangul peaksid selle küsimusega tegelema hoopis parlamendi liikmed, kui selleks on parlamendis piisavalt poliitilist tahet.

Tänavustel parlamendivalimistel korraliku tulemuse teinud ja 19 mandaadiga riigikokku pääsenud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) aseesimees Martin Helme kinnitas juba koalitsioonikõneluste käigus, et moodustatav Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuskoalitsioon rakendusakte vastu ei hakka võtma. Vastavalt võimuerakondade kokkuleppele ongi kooseluseaduse rakendusaktid ka viis aastat pärast seaduse vastu võtmist endiselt külmutatud.

Vooglaid: kooseluseaduse läbisurumisest sai alguse ühiskonna ränk lõhestamine

SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul võib viis aastat pärast kooseluseaduse läbisurumist selgelt öelda, et sellest valede ja vassimise abil tehtud agressiivsest sammust sai alguse väga ränk ühiskonna lõhestamine.

“Ühiskonda on lõhestanud mitte need, kes ei nõustu perekonna ja abielu institutsioonide ideoloogilise ümbermääratlemisega, vaid need, kes on rahva enamuse tahtest ja ausa poliitika põhimõtetest jõhkralt üle sõites seda ideoloogilist projekti jõuga läbi surunud,” selgitas ta.

Vooglaiu sõnul on väga kahetsusväärne mitte ainult kooseluseaduse läbisurumisega alanud ühiskonna lõhestamine ja rahva tülli pööramine, vaid ka see, et kui parlamendis pole leidnud piisavat toetust kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmiseks ja seeläbi seaduse läbisurumise lõpuleviimiseks, siis on sama eesmärgi poole liigutud kohtute kaudu.

“Nagu teame, on kohtud juba mitmel puhul kohaldanud kooseluseadust justkui kehtivat õigust, olgugi et seaduse enda kohaselt on rakendusaktide vastuvõtmine seaduse jõustumise oluline tingimus – nagu kinnitas veel 2015. aasta sügisel ka õiguskantsler. Niisugune kohtute omavolitsemine ja selle heakskiitmine poliitiliste ringkondade poolt näitab, kui räbal on Eestis olukord õigusriigi põhimõtte austamisega,” toonitas ta.

Samas juhib Vooglaid tähelepanu, et tänu suurele võitlusele kooseluseaduse läbisurumise takistamiseks on revolutsioonilised protsessid Eestis saanud tõsise tagasilöögi ning esile on kerkinud selge konservatiivne vastulaine, millest annab tunnistust ka konservatiivsete jõudude tunduvalt suurem esindatus parlamendis.

“Kui kooseluseadus oleks ilma opositsioonita läbi surutud, siis võiks meie praegune ühiskondlik olukord olla juba tunduvalt tõsisem. Ei ole sugugi välistatud, et sellisel juhul oleks nüüdseks jõutud homoideoloogia juurutamisega juba nn homoabielu seadustamise kui ka nn vihakõne keelu kehtestamiseni, et lämmatada karistuste ähvardusel avalik kriitika selle ideoloogia nõudmistega mittenõustujate poolt.”

Riigikohtu otsus tunnistada kooseluseadus kehtivaks on selgelt meelevaldne

Riigikohus kuulutas Eesti kodaniku samasoolisele elukaaslasele elamisloa keelamise põhiseaduse vastaseks

Kui peate Objektiivi tegevust oluliseks, siis toetage seda annetusega! Annetuse vormistamine annetustelehel võtab vaid mõne hetke. Täname!