Sotsiaalminister Tanel Kiik. Foto: sotsiaalministeerium

Kas keegi oskab nimetada ainsamagi asja, millega terviseamet käesoleva Hiina viiruse kriisi ajal on enam-vähem hakkama saanud? Ometigi soovib sotsiaalminister Tanel Kiik anda ametile inimeste elu ära rikkumiseks veelgi rohkem õiguseid, kirjutab Karol Kallas.

Suur riik on saatanast ja mida suurem see on, seda kurjem. Suur riik on haavatav ja mida suurem see on, seda hapram. Hea riik “toimib toimimata” ja esilekerkivatele muredele regulatsioonidega kaarnate kombel peale lendav ametnikeparv teeb olukorra alati hullemaks. Seda on näidanud terviseameti käitumine Hiina viiruse plahvatusega Saaremaal. Mille üheks oluliseks põhjustajaks – osutades teatud võrkpallimänguks antud loale – võib pidada just nimetatud riigiasutust.

Mingite inimeste mõttemallides on midagi väga katki. Tuues näiteks savijalgadel vankuva kolossi Euroopa Liidu, siis asemel, et peale Brexitit ja Hiina viirusega alasti kistud süsteemset saamatust hakata ennast ausalt SWOT-tima, kuulutab see jõuk, et meil on vaja hoopis “rohkem Euroopat”. Ehk teha kõike seda, mis on kaasa toonud Brexiti ja lukus Euroopa, veelgi rohkem. Mis kõik on ühe väga kurja ja nomenklatuuri seas väga levinud suhtumise – et inimesed on lollid ja “meie peame nende eest ära mõtlema” – näiteks.

Totalitaarne suur riik näeb alati lahendusi veelgi totalitaarsemas ja suuremas riigis. Mis, nagu kõige saatanliku puhul, on sellest põhjustatud suureneva entroopia tõttu süsteemne- ja alati suure pauguga lõppev viga. Kui riik jookseb kinni, siis tuleks vaadata, mis on selle kinni jooksutanud. Riigi puhul on selleks üldjuhul rumal ja saamatu ideoloogia, ning seda ellu viiv rumal ja saamatu bürokraatia. Marcus Aurelius on kirjutanud, et “puuga juhtub see, mis puule on omane ja kiviga, mis kivile.” Arvutitehnoloogia terminitega kirjeldades on ideoloogia riigi püsivara. Lolli ja saamatu ideoloogiaga (püsivaraga) puu (riik) kasvatab alati ühesuguseid vilju, milleks on kaos ning viletsus.

“Rohkem Euroopat”-tüüpi mõtlemisega on ka sotsiaalminister Kiik. Ilmselt midagi terviseameti sarnast vaja läheb, kuid oma tänasel kujul on see organisatsioon näidanud ennast kohutava kahjurina ja kui sellest midagi tahta, tuleb nimetatud ametit hakata nullist uuesti üles ehitama. Valedel alustel loodud ja segamatult oma bürokraatiamullis elanud organisatsioonide inerts on üldjuhul nii õudne, et sellega on parem mitte tegemist teha.

ERR-i uudisteportaal vahendab, et Kiige sotsiaalministeerium saatis riigikogu sotsiaalkomisjoni seaduseelnõu, mis annaks terviseametile ja valitsusele epideemiate ajal inimeste ellu sekkumiseks senisest veelgi vabamad käed.

Kiige sõnul loovad tema seadusemuudatused “hädaolukordade juhtimisel suurema õigusselguse ja annavad valitsusele tõhusamad võimalused hädaolukorra juhtimiseks peale eriolukorra lõppu” (sic!).

“Selle konkreetse kriisi ajal oleme näinud, kus erinevatel juristidel on erinevad hinnangud, kellel on õigus üht või teist otsust teha. Kriisi ajal pole selliste vaidluste jaoks aega, nii et hea, kui on seaduses väga selgelt sõnastatud, mis on kellegi roll: kust algab Vabariigi Valitsuse roll, mis on terviseameti õigused, mis on hädaolukorra meditsiinijuhi õigused ja mis on olukorrad, kus Vabariigi Valitsus peaks sekkuma,” kommenteeris Kiik.

Siinkohal pisut funktsionaalset lugemisoskust rakendades tahab see ministrist inimeseloom püsivat hädaolukorda või vähemalt võimalust soovi korral seda tekitada.

“Rohkem terviseametit” Kiige juttu tavalise inimese jaoks ära tõlkides loeb sellest välja ka mõtte: “Me oleme teinud koleda hunniku seaduseid, millest mitte keegi mitte midagi aru ei saa ja selleks, et ise, enda tehtud arusaamatute seaduste täitmist vältida, on vaja anda nende mõttetute seaduste alusel loodud terviseametile veelgi rohkem õiguseid.”

Tegelik probleem pole käesoleval juhul mitte terviseameti ja/või valitsuse liiga vähene voli, vaid et seadustebaas on väga valesti üles ehitatud.

Enda (siinkohal mõeldes Kiike kui sotsiaalministeeriumi ja riigi esindajat) loodud arusaamatute ja mõttetute seaduste eiramise seadusemuudatused tahetakse võtta vastu juba 17. maiks.

Suurema inimeste ahistamise voli õigustuseks tuuakse võimalus, et peale piirangute, mis lõpevad 17. maiga, leevendamist, võib hakata viirus uuesti levima. Selle asemel, et suhtuda kodanikesse kui mõtlevatesse inimestesse, kes ehk oskavad ise langetada teadlikke otsuseid, suhtutaksse meisse kui loomakarja, keda tuleb tara taga kinni hoida. Inimesi, kes “saba seljas ringi lasevad”, mingid rumalad seadused ei piira ja teevad niigi ülekoormatud korrakaitsejõudude tegevuse inimeste jaoks veelgi arusaamatumaks. Rääkimata moraalsetest kannatustest, mida mõttetute seaduste jõustamine politseinikele põhjustab.

Totalitaarse bürokraatia õudustemajale tüüpiliselt vajab uus seadus uut keelt. “Praegu räägib nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus üksnes eriti ohtlikest nakkushaigustest, mille korral saab kasutada karantiini ja teisi piiranguid nagu COVID-19 puhul, kuid see uus haigus ei ole praegu eriti ohtlike nakkushaiguste nimekirjas. Seetõttu soovitakse lisada seadusesse ka mõiste uudne ohtlik nakkushaigus, mis võrdsustataks juba nimekirja kantud eriti ohtlike nakkushaigustega,” kirjutatakse seaduse seletuskirjas.

Ehk maakad, jätke meelde: edaspidi on eriti ohtlik nakkushaigus ja uudne ohtlik nakkushaigus seaduse silmis eraldiseisvad mõisted. Määratluse “uudne” kasutamine konkreetsel juhul seaduses haiguste kohta on nii terve mõistuse vastane, et ajab öökima. Hiina viirus ei ole kuskilt välja karanud senitundmatu asi. See on koroonaviiruste klassi kuuluva viirusetüve järjekordne mutatsioon, SARS-i ja MERS-i pere “inimsõbralik” liige, mis ise on juba muteerunud vähemalt kahte suurde ja kümnetesse vähematesse harudesse. Kiiresti muteeruvad täna ka gripiviirused ja kuskil kummitab näiteks järjest “uudsemalt” antibiootikumiresistentseks muutuv tuberkuloos. Kiik soovib terviseametile õigust tõmmata kohalikul omavalitsusel või riigil juhe seinast välja sisuliselt iga järgmise läkaköha puhangu peale. Sõna “uudne” on niivõrd veniv mõiste, et venitamise lõpuks on kõik uus. Või teistpidi Kiige mõtlemist kirjeldades – kõik mandariini (Hiina bürokraatide keel) probleemid lahendab mandariinide (Hiina keisririigi bürokraatia üheksa kõrgemat astet) jaoks rohkem mandariini! See on urrima “1984” laadis ahistav ja sisutu, mitte vabade inimeste vabale riigile sobiv mõtlemine.

Jätkates: “Praegu räägib nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus üksnes eriti ohtlikest nakkushaigustest, mille korral saab kasutada karantiini ja teisi piiranguid nagu Hiina viiruse puhul, kuid see uus haigus ei ole praegu eriti ohtlike nakkushaiguste nimekirjas. Seetõttu soovitakse lisada seadusesse ka mõiste uudne ohtlik nakkushaigus, mis võrdsustataks juba nimekirja kantud eriti ohtlike nakkushaigustega.”

“Jah, härra minister” ei ole õpik, vaid suure riigi absurdsust ja mõttetust kirjeldav naljaraamat. Viidatud sõnakasutus teeb Sir Humprey’likule mandariinideklassile ainult au ja järgib kõigi sotsiaalministeeriumite bürokraatide Parkinsoni seadust: “sotsiaalsete probleemide hulk kasvab täpselt nii palju, kui palju on nende lahendamiseks sotsiaaltöötajaid ja neil omakorda aega. Ehk teistpidi: (segaselt sõnastatud) uued seadused suurendavad probleemide hulka, mis omakorda nõuavad uusi seaduseid ja nii edasi. Kuni kõik suure pauguga katki läheb.

“Mõiste on vajalik selleks, et uudse ohtliku nakkushaiguse puhul oleks selge, milliseid nakkushaiguse leviku tõkestamise meetmeid võib selle puhul kohaldada. See, kas uudne ohtlik haigus leiab oma koha ka eriti ohtlike nakkushaiguste loetelus, selgub aja möödudes,” jätkab seletuskiri.

“Selleks, et haigust saaks käsitleda uudse ohtliku nakkushaigusena, peab see olema suure nakatuvusega, levides potentsiaalselt kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik ning haigusel puudub või ei ole kättesaadav efektiivne ravi, samuti võib haiguse levik ületada haiglate ravivõimekust. Selliseks nakkushaiguseks on osutunud COVID-19,” leiab lisaks Riigikokku saadetud dokumendist.

Hiina viiruse kohta teatakse tänaseks päevaks juba päris palju. Kui on ainult tahtmist teada, mida selle seaduse kokkuklopsinud inimestel ilmselt ei ole. Ameerika Ühendriigid on väidetavalt üks Hiina viirusega rängemalt pihta saanud riikidest. Aprilli lõpuga sai läbi sealne ametlik gripihooaeg. 2018.–2019. aastal suri gripi kätte 80 000 ameeriklast. 2019.–2020. aastal on ametlikel andmetel grippi surnud kordades vähem, 24 000 inimest. 30. aprilli seisuga on Ühendriikides Hiina viirusesse surnud 62 000 inimest. Konservatiivne afroameeriklasest poliitikategelane Candance Owens kirjeldab selliseid arenguid: “Ilmselt parim kokkulepe, mis eales sõlmitud, on kokkulepe Hiina- ja gripiviiruse vahel. Hirmus positiivne on seegi, et täna ei sure Ühendriikides grippi enam ühtegi inimest, alles on jäänud ainult Hiina viiruse surmad.”

Kes aru ei saanud, siis eelnev lõik oli sarkasm ja kibe iroonia.

Bürokraatiale omaselt on Eesti gripistatistika – nagu ka seadused – kirjutatud üpris kohutavas mandariinis, mille eesmärgiks on normaalsete inimeste eest info varjamine ja teadmiste “pühitsetute” ringis hoidmine. Samas saab siiski järeldada, et gripi ja Hiina viiruse kokkulepe on ilmselt ülemaailmne, sest 12. märtsi seisuga oli gripp nõudnud Eestis ainult 10 inimelu. Näiteks 2017.–2018. hooajal suri Eestis grippi 94 inimest. Hiina viirusesse on käesoleva ülevaate kirjutamise ajaks meie kallil kodumaal surnud täpselt viiskümmend inimest. 50 + 10 = 60, mis on tubli kolmandik vähem kui 94…

Või: 2018. aastal sai liiklusõnnetustes surma 67 inimest. Selles poleks midagi imestamisväärset, kui mandariinid, kes täna koondavad päris edukalt möödunud gripihooaja peale enda kätte rohkem võimu ja piiravad normaalsete inimeste vabadusi, sööstaksid samasuguse elajalikkusega autosid omavate inimeste kallale. Soomes keelati feministidest valitsuse poolt ära “põhjuseta” autoga ringi sõitmine ja vaadates kõiki Euroopa Liidus ning kodumaal kavas olevaid rohelisi õuduseid, on see ainult aja küsimus.

Elik: kes natukenegi on lugenud Hiina viirusesse puutuvat teadus- ja ajakirjandust, mida näiteks tervisemandariinid võiksid ehk teha, peaks teadma, et aspiriini klassis hinna ning kaasmõjudega hüdroksüklorokviin (või klorokviin) on Hiina viiruse vastu tõhus rohi. Seda kinnitab järjest enam teadusuuringuid. Samas kinni jooksnud riigi ja bürokraatia jaoks ei ole terve mõistus ega statistika kunagi argumendiks.

Jätkates “rohkem tervisemandariini” Kiige lainel: terviseametil tekib seadusemuudatusega õigus nii eriti ohtliku nakkushaiguse kui ka uudse ohtliku nakkushaiguse puhul sulgeda asutusi ja ettevõtteid, keelata avalike koosolekute ja ürituste pidamine ning kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid, nagu näiteks 2+2 nõue. Samuti saab terviseamet õiguse edaspidi ise karantiini kehtestada – praegu näeb seadus ette vaid võimalust terviseametil omavalitsusele selleks ettepanek teha.

Tõlkides: kui varem võis mandariin ahistada ainult üksikuid ettevõtteid, siis uue muudatusega võivad need enda parema äranägemise järele, näiteks nohupuhangu peale, panna kinni terve omavalitsuse. Kui keegi arvab, et mõni mandariin teeb midagi tervest mõistusest ajendatuna, siis kes natukenegi on mandariinide elu lähemalt jälginud, teab, et see on väga erandlik.

“Tanel Kiige sõnul on praegu olukord, kus osad omavalitsused võivad terviseameti karantiininõudega nõustuda, osad mitte, sellise vaidlemise ja venitamisega aga seatakse inimeste elusid ohtu. Seetõttu on konkreetsus ja selgem rollide jaotus vajalik,” jätkatakse seadusemuudatuse põhjenduses.

“Karantiininõuete rikkumisest saab karistatav väärtegu, mis aitab suunata inimesi seadusekuulekalt käituma.” Põrgus ootab poliitikuid ja riigiametnikke, kes arvavad, et probleemide lahendamiseks piisab probleemide ära keelamisest, ees eriti “soe” koht. Kui “suure kanaema” ettehooldust hakatakse kehtestama vägivalla ähvardusel, siis ei ole see heaolu, vaid elajalik düstoopia.

Eelnõu jõuab riigikogu suurde saali esimesele lugemisele ilmselt 6. mail ja see võetakse vastu hiljemalt 17. mail, et järgmisest päevast, mil eriolukord lõpeb, ei tekiks omavalitsustel pettekujutelma, et keegi võiks edaspidi midagi oma peaga otsustada.

“Seaduseelnõu muudab hädaolukorra seadust, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust, tervishoiuteenuste korraldamise seadust ning ravikindlustuse seaduse muutmise seadust,” osutab seletuskiri.

Jah, meid ootab ees ilmselt märksa rohkem epideemiaid ja pandeemiaid, kuid põhjus on pigem selles, et suured linnad teevad inimesed haigeks. “Suure linna” all mõeldes tihedalt koos elamist, vähest looduses liikumist, ebatervislikku toitu, ravimite ületarbimist, rumalat ideoloogiat jne. Lahenduseks ei ole rohkem regulatsioone, vaid rohkem loodust ja pisemaid ning sõltumatumaid kogukondi.

Kui me tahame oma riiki mandariinlikust mülkast ja selle tõttu ees ootavast hävingust päästa, siis peaks igaüks viimase tahtejõu raasuni võitlema olukorra eest, milles eelviimases lõigus kirjutet osutusi ei peaks enam mitte kunagi osutama. Meil pole vaja rohkem, vaid palju-palju-palju vähem riiki ja lepiks alustuseks äkki kokku, et iga inimene tohib ise enda eest otsustada ja ka vastutab oma käitumise eest. Viidatud seaduseelnõu paraku näitab, et koos Hiina viirusega on Tanel Kiige isiku kaudu Eestisse maale toodud ka Hiina kommunistliku partei ideoloogia ja selle suhtumine alamatesse. Mitte vabadesse kodanikesse, vaid just alamatesse.