Foto: Bigstockphoto.com

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna dekaan, majandusteaduste professor Raul Eamets, ja ettevõtja Kristjan Järvan selgitavad ajalehes Postimees avaldatud artiklis, et laste saamine ja üleskasvatamine on riigi jaoks suure tulu allikas ning väärib sellisena ka senisest tunduvalt tõsisemat riiklikku toetust, et suured kulud kaasnevalt sellega, mis teenib riigile tulu, ei jääks vaid vanemate kanda.

Muu hulgas tutvustatakse artiklis kalkulaatorit, mille abil saab igaüks vaadata nii üldist tabelit selle kohta, milline on laste saamise osakaal inimese poolt oma eluaja jooksul riigile teenitud tulus, kui ka seda, milline on tema enda poolt riigile teenitud tulu – või milline see rohkemate laste olemasolu korral võiks olla.

Kalkulaatori leiab aadressilt http://riigitulu.ee.

Kõige üldisemalt öeldes selgitavad Eamets ja Järvan artiklis pealkirjaga "Koduperenaine või naiskombainer ehk mitu last on puudu Eesti kosmoseprogrammist?", kui palju panustab inimene riigieelarvesse, millest peetakse üleval ühiskonda.

Kalkulaator, mille koostamise metoodika on nii kõnealuses artiklis kui ka kalkulaatori lehel lahti selgitatud, näitab, et näiteks 1976. aastal sündinud kodune ema, kellel on neli last (sündinud 2000, 2003, 2006 ja 2009), on toonud 2060. aastaks ühiskonnale tulu 5,26 miljonit eurot, ent kui ta oleks kolmandast ja neljandast lapsest karjääri nimel loobunud, peaks ta sama tulemuse saavutamiseks teenima praegu 5360 eurot kuus (bruto) ehk umbes 4,5 korda rohkem Eesti keskmisest.

Väljavõte lehelt riigitulu.ee

"Kui järjest enam kõlavad üleskutsed soodustada noorte emade tööjõuturule naasmist, siis meie arvutusest järeldub sootuks vastupidine. Kaugemat tulevikku silmas pidades on riigi otsestes (eelarve) huvides, et ema ei naaseks tööjõuturule enne kolmanda lapse sündi," selgitavad artikli autorid ja toonitavad, et avalik arvamus ületähtsustab praegu tööl käimist ja alahindab lastega kodus veedetud aega.

"Kaugemat tulevikku silmas pidades on riigi otsestes (eelarve) huvides, et ema ei naaseks tööjõuturule enne kolmanda lapse sündi."

Autorid lisavad, et peaaegu pooled eestlaste lapsed on pärit kolme- ja enamalapselisest perest ning küsivad, millised ainelised võimalused on ühel täiesti tavalisel kolmelapselisel perel võtta üheskoos ette soojamaareis, säästa või investeerida.

"Võime seda üksnes kujutleda, ja see kujutluspilt ei ole eriti roosiline. Paljude selliste perede põhimure on hoopis igapäevane elukvaliteet. Ometi hakkavad just nende perede lapsed oma maksurahaga üleval pidama Eesti riigi avalikku sektorit, majanduskeskkonda, kaitsevõimet," rõhutavad Eamets ja Järvan, osutades ühtlasi, et kuivõrd laste arvust sõltub otseselt riigi tulevane rahaline olukord, siis peab riik looma ka rohkem rahalisi eeldusi selleks, et perekonnad leiaks võimaluse rohkem lapsi vastu võtta.

Loe lähemalt siit.