Üks maailma juhtivaid tuumateadlaseid Wallace Manheimer nimetab kliimateadust poliitiliseks projektiks, mis on teinud elu aluseks olevast süsihappegaasist mürgi.
2022. aasta septembris ilmunud teadustöös, mis kannab pealkirja "Kuigi kliima muutus minevikus ja jääb alati muutuma, ei ole kliimakriisi olemas" (While the Climate Always Has and Always Will Change, There Is no Climate Crisis) osutab Manheimer, et "kliimakriisi ületähtsustamine on tänase tsivilisatsiooni tragöödia".
Tuule- ja päikeseenergiast kirjutades leiab ta, et see oleks eriti kannatusrikas, kui "mitte ainult viidatud taristu osutuks nurjumiseks, läheks see lisaks maksma triljoneid, muudaks suure osa maailmast nii vajalike materjalide kaevandamise kui tehnoloogiliste jäätmete ladustamisega prügimäeks ja kõik kokku oleks täiesti ebavajalik". Panused on teadlase sõnul "hiigelsuured".
Manheimer, kes on pensionil 50-aastase staažiga tuumateadlane ja töötanud selles vallas maailma tippteadusasutustes, on elu jooksul avaldanud 150 teadustööd. Tema sõnul pole mitte mingisugust alust arvata, nagu liigse süsihappegaasi tõttu ootaks meid eeloleval sajandil ees kliimakriis. Tema sõnul saab tsivilisatsioon areneda kasutades esmalt koos fossiilkütuseid ja tuumaenergiat ning panustades järk-järgult üha enam tuumaenergiale.
Üha rohkem teadlaseid osutab asjaolule, et popil "roheülemineku kuningal pole riideid". Elektriautodel, tuule- ja päikeseenergial, vesinikul, akutehnoloogial, soojuspumpadel on kõigil väga suured puudused ja need ei suuda olemasolevaid süsteeme ilma hävitavate tagajärgedeta asendada.
Manheimer osutab, et enne fossiilkütuste laialdast kasutuselevõttu andsid energiat inimesed ja loomad. Kuna energiat oli nii vähe, "kujutas tsivilisatsioon endast õhukest kihti tohutu inimeste vaesuse ja viletsuse otsas. See oli kiht, mida hoidsid käigus institutsioonid nagu orjapidamine, kolonialism ja türannia."
Manheimeri sõnul on tänu fossiilkütustele jõudnud tsivilisatsiooni hüved miljardite inimesteni. "Selleks, et kaasaegse tsivilisatsiooni hüved jõuaksid kogu inimkonnani, läheb vaja palju enam energiat ja sealjuures uusi energiaallikaid," kirjutab ta.
Manheimeri sõnul levitab roheenergia valesid "kliimatööstuskompleks", mis koosneb teatud teadlastest, suuremast osast meediast, töösturitest ja poliitikutest. Kuidagi on õnnestunud viidatud seltskonnal veenda suurt hulka inimesi, et CO2 atmosfääris, mis on Maal asuvale elule vajalik gaas, on keskkonnamürk.
Manheimeri sõnul moodustavad omakasu taga ajavad ettevõtted, suurustelevad poliitikud ja paanikat külvavad aktivistid "tõeliselt ebapüha liidu". Kliimatööstuskompleksi ei huvita arutelud, kuidas saada ees ootavatest väljakutsetest üle nii, et kõik sellest võidaksid. "Me ei peaks imestama, et need, kes saaksid [roheüleminekust] kõige enam kasu, on need, kes kutsuvad kõige kõvema häälega poliitikuid tegutsema," jätkas ta.
Uuringu autori sõnul on üks paremaid allikaid, kes kirjeldab kliimakriisi olematust, Massachusettsi Tehnoloogiaülikooli (MIT) emeriitprofessor Richard Lindzen, kes on üks maailma tunnustatumaid geoloogiliste vedelike liikumise asjatundjaid:
Eelolevate sajandite ajaloolased kindlasti imestavad, kui sügavalt ekslik loogika, mida varjati nutika ja järelandmatu propaganda taha, lubas jõulistel erihuvide koalitsioonil veenda pea tervet maailma, et inimtegevuse tagajärjel tekkinud CO2 on ohtlik planeeti hävitav mürk. Seda aega mäletatakse maailma ajaloo suurima massilise pettekujtelmana, et CO2te, mis tähendab taimede jaoks elu, peeti mingil ajal surmavaks mürgiks.
Suur osa Manheimeri teadustööst pühendub nõndanimetatud "kliimateaduse üksmeele" moekate hüüdlausete põrmustamisele. Tema sõnul on masendav vaadata, kuidas õpetatud ühingud esitavad säherdusi lõplikke väiteid, kui samas on olemas suurel hulgal vastupidistele arengutele osutavaid materjale. Tema sõnul on viimase 10 000 aasta jooksul olnud aegu, kui Maa oli soojem kui täna ja on olnud ka külmemaid perioode. Samuti on olnud aegu, kus CO2 ja temperatuuri vahel pole mitte mingisugust seost.
Tema sõnul leiab ametliku narratiivi vastu käiva teabe üles isegi Google'i otsimootori abiga, kuigi viimane väidab, et see "ei paku teavet, mis eitavad pikaajalisi kliima soojenemise arenguid".