E-HÄÄLETUS ⟩ Märt Põder: e-valimiste kummuli usalduspüramiid
Kuna valimiste korraldaja ei suuda pakkuda tagantjärele veenvaid tõendeid e-valimiste korrektsusest, taandub arutelu e-hääletuste tulemuste üle usuküsimuseks.
Kuna valimiste korraldaja ei suuda pakkuda tagantjärele veenvaid tõendeid e-valimiste korrektsusest, taandub arutelu e-hääletuste tulemuste üle usuküsimuseks.
Riigikogu valimiste e-hääletuse tulemuste statistiliselt usaldatav seos sisuanalüüsi andmetega puudub.
Postimehe toimetaja Martin Ehala leiab ühelt poolt küll, et Eesti e-valimiste tehnilise lahenduse usaldusväärsuses pole põhjust kahelda, kuid samas rõhutab, et e-hääletuse usaldusväärsus ei sõltu üksnes selle tehnoloogilisest poolest.
Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi juhtivteadur Ago Samoson kirjutab Postimehes arvaldatud arvamusloos, et avalikult kasutatavate andmete pealt pole võimalik tõestada, et e-valmised on ausad.
Vabariigi Valitsus saatis kooskõlastusringile valimisseaduse muudatuse, millega soovitakse seadustada valimisõiguse teostamine mobiilirakenduse kaudu.
Riigikohus soovitas kevadel valitsusel e-valimiste korraldamise reegleid täpsustada. "Täpsustamise" abil soovib Reformierkonna, Kahesaja Eesti ja Sotsiaaldemokraatide valitsus saada omale valimiste korraldamise juures suurema sõnaõiguse.
Ligi 40 protsenti Eesti inimestest peab e-valimisi ebausaldusväärseks ja leiab, et riigikogu valimistel toimus e-valimiste osaline võltsimine, selgub uuringufirma Norstat hiljuti läbiviidud küsitlusest.
Kui e-valimiste abil saavutatud riigikogu valimiste tulemus pole õiguspärane, puudub riigikogul demokraatlik legitiimsus.
Me näeme süsteemi totaalset ringkaitset: elektrooniliste häälte õiguspärasust sisuliselt üle kontrollida ei saa, rikkumiste avastamine on äärmiselt keeruline, tagajärjekate kaebuste esitamise võimalus pigem formaalne ning tagatipuks riigikohus ei hakkagi talle esitatud väga olulisi küsimusi sisuliselt arutama.
Kommenteerides riigikohtu otsust jätta EKRE valimiskaebused formaaljuriidilistel põhjustel sisuliselt läbi vaatamata, tõdes rahvuskonservatiivide juht Martin Helme, et kui valimisprotseduure ei saa vaadelda ega kontrollida, on tegemist valimiste simuleerimisega ja sellest tulenevalt ei ole Eestis legitiimset parlamenti ega legitiimset valitsust.