Kui rahval ei ole religiooni ja tõelist eliiti, siis pressitakse selle asemele võimulolevate (kas kohalike või globaalsete) poliitikute ideoloogia käsulauad, kirjutab Malle Pärn.
Eesti vajab hädasti oma rahvuseliiti.
Riigi, raha ja kontrollitud demokraatia sümbioos muudab järjest kergemaks võimu poliittehnoloogilise manipuleerimise.
Liberaalid koos oma mõttekaaslaste ja kaasajooksikutega on eliit, aga ülejäänud, kes ei taha elada nende düstoopilises narratiivis, on pööbel.
Objektiivi saates "Fookuses" on seekord arutusel kaks teemat: president Kersti Kaljulaidi eraelu, millele Ingrid Veidenbergi artikkel Eesti Päevalehe laupäevalisas valgust heitis, ning Toomas Sildami nädalakommentaar, milles autor väidab, et Venemaa kadestab mitte ainult Eesti demokraatiat ja turumajandust, vaid ka meie seotust Euroopa Liidu ja NATOga.
Kirjandusteadlane Maarja Vaino käsitleb oma videoettekandes "Ideoloogia kandjast eliidist" orjameelsuse ja omal maal peremeheks olemise teemat Anton Hansen Tammsaare loomingu valguses.
Portaali Delfi teatel kogunes Ameerika Ühendriikide saadiku residentsi USA iseseisvuspäeva tähistama "terve Eesti eliit" ehk tuhatkond inimest.
Ajalehes Lääne Elu ja blogis Huige avaldatud artiklis "Mure salongikõlblikkuse pärast" kirjutab Jüri Saar, et Eestit häbenevate avaliku elu tegelaste mure meie "salongikõlblikkuse" pärast reedab tõusiklikkust, mille puhul on kõige suurem hirm, et järsku saadakse aru kõrgseltskonda sattunu madalast päriolust.
