President Kersti Kaljulaid ütles kohtumisel Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga, et Eesti ja teised riigid peavad pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidu eelarvesse rohkem panustama.
Sellal kui Visegrádi riigid ajavad selga sirgu, laseb Eesti riik põlvist nõtku ja kummardub sügavamale, nendib Aldo Maksimov, kes vaatleb oma loos erinevate riigipeade uusaastaläkitusi.
Valitsuse strateegilise kommunikatsiooni kasvatamine kaheksa inimese ja rohkem kui kolme miljoni euro võrra järgmiseks neljaks aastaks ei lahenda süvariigi mahhinatsioonide tõttu kaotatud rahva usalduse defitsiiti.
Soome on lähtunud alati sellest, et eelkõige peab ta ise kõigi väljakutsetega hakkama saama.
Brüssel kavatseb hakata nõudma liikmesriikidelt tugevamat panustamist ühisesse eelarvesse, et turgutada superriigi ostuvõimet pärast Brexitit.
Pedagoogikateadlane ja Helme valla aukodanik Peep Leppik arutleb mõtlemise kadumise üle Eesti elu näitel.
Ühiskondlik-poliitilise portaali Uued Uudised peatoimetajana katsun kokku võtta 2017 poliitika aasta tulemid.
Aastale 2017 vaatab tagasi Martin Helme, kelle sõnul võib peagi mööduval aastal jääda Eesti poliitikat ja ühiskondlikku elu iseloomustama hirmus sahmerdamine kõigil rinnetel, millest sündis aga vähe villa.
Riigikantselei tellitud värske uuringu kohaselt toetab Eesti kuulumist Euroopa Liitu 79 protsenti elanikest, kellest 48 protsenti toetab ja 31 protsenti pigem toetab.
Välisminister Sven Mikseri hinnangul on Euroopa Liit jätkuvalt elujõuline, Brexitile järgnenud šokist on üle saadud ja kõigil olulistel valimistel olid edukad euromeelsed jõud, kuigi see ei tähenda, et tulevik oleks täielikult pilvitu.
