Kaja Kallas: Ukraina teed NATO-sse pole võimalik peatada
Euroopa Komisjoni kõrge esindaja Kaja Kallas teatas 24. veebruari liiduvabariikide välisministrite kohtumise järgsel pressikonverentsil, et Ukraina kõige odavam ja parim turvatagatis on NATO.
Euroopa Komisjoni kõrge esindaja Kaja Kallas teatas 24. veebruari liiduvabariikide välisministrite kohtumise järgsel pressikonverentsil, et Ukraina kõige odavam ja parim turvatagatis on NATO.
Eesti reformierakondlasest peaminister Kristen Michal annab ühismeedias aru, kuidas ta 19. veebruaril videosilla vahendusel pidas Euroopa ja Ukraina teemalist aru Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni, NATO ning Euroopa Liidu kolleegidega.
Euroopa Parlamendi Euroopa Rahvapartei, Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide, Uueneva Euroopa ning Roheliste saadikurühmad üllitasid Ukraina toetamist ja Euroopa kaitseiseseisvust nõudva, rahvusvahelisi arenguid eirava avalduse.
Kui möödunud nädala alguses oli Ukraina valmis vahetama riigi maavarad Ameerika Ühendriikide julgeolekutagatiste vastu, siis Müncheni julgeolekukonverentsil taganes Volodõmõr Zelenskõi esialgsetest lubadustest.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Martin Helme selgitab ühismeedias, et Donald Trump ja Vladimir Putin on “sotid” Ukraina teemal juba selgeks rääkinud ja hetkel toimub kokkulepitu tutvustamine.
Donald Trump selgitas 7. jaanuaril toimunud pressikonverentsil, et Panama Kanali ja Gröönimaa küsimuse sisuks on vaba maailma kaitsmine kommunistliku Hiina Rahvavabriigi hõlvamise eest.
President Donald Trumpi sõnul on Gröönimaa kaasamine Ameerika Ühendriikide koosseisu läänemaailma vabaduse ja julgeoleku tõttu “absoluutselt vajalik”.
Laiapõhjalise julgeolekumaksu eksitava sildi all kehtestas valitsus maksupõrgu, mis hävitab Eesti majanduse. Riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) kutsub aga üles viima massiivsete ja hävitavate kauglöökide abi Ukraina sõda Venemaa territooriumile, mille tagajärjeks oleks tuumasõda. Stuudios kommenteerivad Markus Järvi ja Varro Vooglaid.
Tallinna Ülikooli juurde asutati Euroopa Liidu toel vasakäärmuslaste julgeolekuuuringute keskus CEEShub, mis “paneb proovile” lääneriikide julgeolekuarutelude senise status quo.
Rootsi valitsus lükkas tagasi 13 avamere tuulepargi ehitamise kava Läänemerel, viidates tuuleparkide poolt tekitatud riskidele riigi julgeoleku tagamisel, muuhulgas ka vaenulike allveelaevade avastamisel.