Stagneerunud majanduse ja juba niigi kasvavate võlakulude tingimustes ei saaks Euroopa olla halvemas olukorras, et kavandada oma sõjaväe ülesehitamist, kirjutab majandusteadlane Sven R.
Mõttekoja Eurointelligence’i juht Wolfgang Munchau selgitab UnHerdis, miks pea ühegi lääneriigi kaitsekulutusi pole võimalik tõsta viie protsendini SKT-st ilma ränkade majanduslike ohvriteta. Mida ei saa pea keegi omale lubada
Veteranist väljaande HotAir toimetaja Beege Welborn kogus kokku mõtted, kuidas Euroopa Liidu Ukraina aitamise ja võidurelvastumise soovid Ameerika Ühendriikides välja näevad.
Hollandi peaministrina riiki agaralt rohepööranud ja põllumajandust hävitanud, tänane NATO juht juht Mark Rutte hoiatab Euroopat Venemaa drooniparvede eest, soovitab võtta sisse “sõjaaja meelsus” ja tõmmata kokku “luksuseid” nagu pensioni- ja sotsiaalsüsteem.
Globaalsete pingete taustal ja soovides jätkata mõjuvõimu saavutamist Taiwani üle tõstab Hiina kaitsekulutused 7,2 protsendini SKP-st.
USA soovib, et Euroopa riigid ostaksid relvastust pigem neilt, kui arendaksid omamaiseid relvatööstusi.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees Martin Helme kirjutab, et nad ju hoiatasid eesti rahvast moodustatava valitsuse eest, mis lammutab riiki ja ühiskonda, ning tahtsid Eestit selle eest päästa.
