Eesti haridussüsteemi ühed suurimad murekohad on õpetajate palk, õppeedukuse langus ja laste raske koolikott. Probleemide lahenduseks on raamat nõudmisel moel õppematerjalide trükkimine ja märkmesüsteemi rakendamine.
Valencia Ülikooli teadlaste uuring sedastab, et trükitud teksti lugemine parandab noorte funktsionaalset lugemisoskust digitaalse tekstiga võrreldes kaheksa kuni kümme korda paremini.
"Neis teostes puudub idiootne küsimus, kas naine peaks ka ühiskonna ja tööturu heaks „midagi tegema", justkui tugeva, terve, intelligentse ja voorusliku uue põlvkonna üles kasvatamine poleks mitte midagi," kirjutab Maria Vooglaid, soovitades emadele – aga miks mitte ka isadele – hüva suvist lugemist.
Yale'i Ülikooli teadlased järeldasid 3635 inimese jälgimise ja küsitlemise pealt, et raamatute lugemise ning pikema eluea vahel on võrdusmärk.
Ka kirjanduslik raihein võib täita oma eesmärki, näidates meile võrdluse kaudu, kui suurepärane on nisu.
