Yale'i Ülikooli teadlased järeldasid 3635 inimese jälgimise ja küsitlemise pealt, et raamatute lugemise ning pikema eluea vahel on võrdusmärk.
Teadusajakirjas "Sotsiaalteadused ja meditsiin" (Social Science and Medicine) 2016. aastal avaldatud uuringus leiti, et:
- raamatute lugemine annab vanematele inimestele parema elutulemuse/ellujäämiseelise (survival advantage);
- raamatute lugemine on elutulemuse mõttes kasulikum kui ajalehtede, või ajakirjade lugemine;
- raamatute lugemisega kaasnev elutulemus toimib tunnetusliku vahendaja (cognitive mediator) kaudu;
- raamatute lugemisega kaasneb pikem eluiga sõltumata soost, varanduslikust olukorrast, haridusest või tervislikust seisust.
Yale'i Ülikooli teadlaste poolt küsiteldud 3635 inimest olid kõik üle 50 aasta vanad ja uuriti nende lugemisharjumusi. Kogutud andmete pealt jagati kohort kolme gruppi: mitte lugejad; inimesed, kes loevad vähem kui 3,5 tundi nädalas ja inimesed, kes loevad rohkem kui 3,5 tundi nädalas. Teadlased jätkasid uurimisaluste vaatlemisega 12 aastat. Kõige rohkem lugesid ülikooliharidusega ja kõrgema sissetulekuga elanikkonnagruppidesse kuuluvad naised, vahendab teadusuudiste portaal Big Think.
Kogu uuringu ulatuses kogutud andmed näitasid järjekindlalt, et mõlemasse lugevasse gruppi kuuluvad inimesed elasid kauem kui mitte lugejad. Inimesed, kes lugesid nädalas rohkem kui 3,5 tundi, elasid mitte lugejatest keskmiselt 23 kuud kauem. Selline pikem eluiga iseloomustas kõiki rohkem kui 3,5 tundi lugevaid uuringu osalisi, sõltumata soo, vara, hariduse, või tervisliku seisu teguritest. Tegemist on mitteliikuva tegevuse kohta 20 protsendise suremuse vähenemisega. See on väga oluline tähelepanek ja hõlbus vahend, mille abil parandada kõigi üle 50-aastaste inimeste elukvaliteeti.
Uuringu autorid kirjutavad: "Võrreldes inimestega, kes raamatuid ei loe, oli raamatute lugejate elutulemus oma eagruppis neli kuud parem ja seda juhul, kui 20 protsenti nende eakaaslastest lahkusid elust. Raamatute lugejaid tabas uuringu 12 aasta jooksul surm 20 protsenti väiksema tõenäosusega kui mittelugejaid."
"Meie analüüs näitab, et raamatute lugemine igasugusel tasemel annab märkimisväärselt parema elutulemuse kui ajakirjanduse tarbimine. Tegemist on uue avastusega, kuna varasemad uuringud pole võrrelnud erineva lugemismaterjali tüüpe. Meie uuring näitab, et pigem just raamatute lugemine, mitte lugemine üldiselt, annab parema elutulemuse," jätkatakse uuringus.
Põhjus, miks raamatutest on rohkem kasu, peitub sellest, et raamatute lugemise juures on kaasatud suurem hulk kognitiivseid võimeid. Lugejad ei alustanud võrreldes mitte-lugejatega oma tajuvõimetega paremalt positsioonilt. Lugemine ise parandas nende tajuvõimeid.
Uuringu autorid tõdevad: "Meie uuringu tulemused osutavad, et raamatute lugemine annab parema elutulemuse tänu selle tajuvõimekust säilitada aitavale kõikehaaravale olemusele."
Lugemine koosneb kahest peamisest tajuprotsessist: süvalugemine (deep reading) ja emotsionaalne side. Süvalugemine on aeglane protsess, mille käigus lugeja suhestub raamatuga ja püüab seda mõista lähtuvalt nii enese sise- kui välise maailma taustast. Emotsionaalne side on raamatu tegelaste suhtes empaatia tekkimine, mis arendab sotsiaalset tunnetust ja emotsionaalset võimekust.
Yale'i teadlased kasutasid neid kahte tajuprotsessi oma uuringu markeritena. Uuringus nenditakse, et kui raamatute lugemine annab parema elutulemuse, siis sellele aitavad kaasa [lugemisega kaasnevad] parem tervisekäitumine ning väiksem stress.
Uuringus ei vaadeldud eraldi e-raamatuid, kuid võib arvata, et ka nende lugemisest on kasu. Lugemisega ei kaasne mingisuguseid olulisi kahjusid peale kulutatud aja.
Toimetas Karol Kallas