Enne Ameerika Ühendriikide paleepööret 2024. aasta novembris võis läänemaailma võimukorraldust pea üheselt nimetada korporatismiks. Süvariik ja ühispartei, seda nii Põhja-Ameerikas kui Euroopas, üritavad võimu kas taastada elik säilitada aktivist-kohtunike toel.
Ameerika Ühendriikides võtab üha raskeloomulisema kuju põhiseaduslik kriis. Mõttekoja Brownstone Institute'i asutaja Jeffrey A Tucker võtab ühismeedias kokku president Donald Trumpi ja pahemaktivistidest kohtunike vastuolude olemuse.
Federalisti ajakirjanik Beth Brelje leiab, et Ameerika Ühendriikide aktivist-kohtunikud kujutavad ohtu nii õigusriigile kui peavad vasakäärmuslikku ideoloogilist sõda demokraatiaga.
Rumeenia presidendi Klaus Iohannise viie aastane ametiaeg lõppes 22. detsembril, kuid ta keeldub ametist lahkumast. Konservatiivid nimetavad tema otsust “diktatuuri” kehtestamiseks.
17. septembril tutvustas õiguskantsler Ülle Madise riigikogule enda tegevuse aastaülevaadet. Peale Madise esinemist sai sõna EKRE juht Martin Helme, kelle sõnul on õiguskantsler režiimi teener ja osa Eesti probleemidest.
15. septembril toimus Tallinnas EKRE volikogu, mille avalduses mõistetakse hukka Lihula ausamba rööv ja nõutakse siseminister Lauri Läänemetsa tagasi astumist.
Alternatiiv Saksamaale võitis märgatava edumaaga Saksamaa Tüüringi liidumaa valimised. Jõulise mõttekoja hinnangul peaks Euroopa Liit, juhul kui AfD võimule pääseb, külmutama liidumaa toetused.
Katoliikliku Crisis Magazine’i peatoimetaja ja tuntud ühiskonnategelane Eric Sammons võtab sotsiaalmeedias kokku viimased neli Ameerika Ühendriikide demokraatia, korruptsiooni ning vabaduste vaenulikku aastat.
Ameerika Ühendriikide 45. presidendist Donald Trumpist sai esimene riigijuht, keda vandekohus peab kurjategijaks.
Sellest, kui valelikele põhjendustele tuginedes on valitsus sundinud metropoliit Eugeni Eestist lahkuma, nähtub, et Eestis on riigivõimu teostamisel jäänud austust õigusriigi põhimõtte vastu napiks, kirjutab Varro Vooglaid.
