17. septembril tutvustas õiguskantsler Ülle Madise riigikogule enda tegevuse aastaülevaadet. Peale Madise esinemist sai sõna EKRE juht Martin Helme, kelle sõnul on õiguskantsler režiimi teener ja osa Eesti probleemidest.
Helme sõnul on õiguskantsleri institutsioon osa teatrist ja silmamoondusest, mille ülesandeks on mulje loomine, nagu Eesti oleks demokraatlik õigusriik. Eesti Konservatiivse Erakonna juhi hinnangul on paraku kõik Eesti põhiseaduslikud institutsioonid – riigikogu, president, õiguskantsler ja kohtusüsteem – korrumpeerunud. Tegemist on "liberaalse globalistliku režiimi ringkäendusega, milles kõik teevad kõigile katet ja õiguskantsler on osa probleemist, mitte lahendusest".
Õiguskantsleri ettekannet saab lugeda riigikogu stsenogrammist (10:05).
Helme osutas, et üheks Madise, kes on lasteombudsman, tegemata töö jõhkramaks näiteks on Marko Mihkelson. Mihkelson on pedofiiliaga vahele jäänud Reformierakonna riigikogu saadik. Samas lubas ta alustada poliitiliselt motiveeritud kohtuasja Kert Kingo kuluhüvitiste asjus.
Samuti ei täitnud õiguskantsler oma kohust koroonapiirangute ajal, kui rikuti rängalt inimeste põhiõiguseid. Samuti pole ta sekkunud riigikogu tasalülitamisse.
Põhiseadusega on selgelt vastuolus karistusseadustiku §151 prim, mille alusel ärastati jälle Lihula ausammas ja mille osas õiguskantsler vaikib. Samuti pole põhiseaduse pärane Venemaa ja selle kodanike külmutatud varade konfiskeerimine.
Helme võrdles tänast Eestit Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigiga, kus seadused kehtisid ainult siis, kui seda oli režiimile vaja.
Eriti karmi hukkamõistu väärib Madise Helme sõnul põhjusel, et ta toetab rohepööret. Rohepööre on EKRE juhi sõnul sisuliselt kommunismi laadse plaanimajanduse kehestamine, mis võtab inimestelt ära nende vabadused ja vara. "Õiguskantsler ütleb, et võib küll [rohepööret teha], kliima on tähtsam kui põhiseadus," jätkas Helme.
EKRE juhi sõnul peaks õiguskantsler hoidma ära võimu kuritarvitused, kuid ta seda ei tee ja nii on režiimile alistunud Madise tegevus osa Eesti demokraatia ning õigusriigi teatrietendusest.
Martin Helme õiguskantsleri tegevuse teemaline kõne riigikogus
Maris Lauri juttu (12:08) kuulates mõtlesin, et kellele on selliseid krokodillipisaraid vaja. Keelajad, käskijad, ühiskonna lõhkujad ja seaduste jalge alla trampijad on ju valitsusparteid ise. Lauri räägib siin, kuidas keegi teine [EKRE] on ohtlik eestlaste vabadustele.
Kahjuks kõik tänased ettekanded, kaasa arvatud õiguskantsleri murelik esinemine, on teater. See on silmamoondus, mis üritab ikka veel jätta mulje, nagu Eesti oleks demokraatlik õigusriik. Eesti pole enam kumbagi.
Kahjuks on kõik Eesti põhiseaduslikud institutsioonid, alustades kõikide teiste põhiseaduslike institutsioonide nurgakivist parlamendist, kuni presidendi, õiguskantsleri ja kohtusüsteemini, korrumpeerunud. Kõik nimetatud institutsioonid on ideoloogiliselt korrumpeerunud. Tegemist on liberaalse globalistliku režiimi ringkäendusega, milles kõik teevad kõigile katet ja õiguskantsler on siin osa probleemist, mitte lahendusest.
Õiguskantsler ei teinud ära oma tööd siis, kui ta lasteombudsmanina oleks pidanud ja võinud sekkuda sellesse, et meil on riigikogus pedofiiliaga vahele jäänud mees [Marko Mihkelson]. Aga kuna ta on süvariigile vajalik, siis teda ei puudutata. Samas lubas õiguskantsler alustada poliitiliselt motiveeritud kriminaalasja riigikogu saadikute vastu mingisuguste kuluhüvitiste väidetavate kuritarvituste asjus, mille kohta nüüdseks on ka kohus öelnud, et oli poliitiliselt motiveeritud ja kriminaalasja ei ole. Õiguskantsler ei täitnud oma kohustust kontrollida, kas on poliitiliselt motiveeritud tagakiusamine või mitte ja lasi süsteemil inimesi kiusata.
Samuti ei täitnud õiguskantsler oma kohustusi koroonapiirangute ajal, kui võim rikuti rängalt inimeste alusõiguseid. Eriti masendav on tõik, et kui pärast riigikogu [2023. aasta] valimisi uus režiim tasalülitas igasuguse parlamentaarse demokraatia, siis õiguskantsler ei võtnud ette mitte midagi.
Samamoodi pole õiguskantsler toonud riigikokku ettepanekut muuta ära põhiseadusega selgelt vastuolus olev karistusseadustiku § 151 prim, mida võimude poolt kuritarvitatakse. Õiguskantsleri töö on juhtida parlamendi tähelepanu põhiseaduslikke õiguste rikkumisele. Osutatud paragrahviga 151' rikutakse peaaegu kõiki põhiseadusega tagatud kodanike alusõiguseid: sõnavabadus, südametunnistuse vabadus, veendumusvabadus, kodaniku õigus olla riigivõimu kuritarvituste eest kaitstud, eraomandi puutumatus ja sõnumisaladus. Lihula samba näitel sõideti §151 primiga kõigist osutatud õigustest üle. Millal pöördub õiguskantsler riigikogu poole nõudmisega, et antud seadusepügal tuleb tühistada?
Samamoodi poleks õiguskantsler tohtinud heaks kiita ja liberaalse režiimi osaks olev president välja kuulutada Venemaa ja selle kodanike külmutatud Eestis olevate varade konfiskeerimise seadust. See seadus on ilmselges vastuolus põhiseadusega. Põhiseadus kehtib sõltumata sellest, kas kellelegi poliitiliselt midagi meeldib või mitte. Millal teeb õiguskantsler ettepaneku osutatud seaduse muutmiseks?
Täna räägiti ja kõik arutavad, kuidas seadused peavad olema selged, kuidas kõik peavad ühtemoodi aru saama ja seletuskiri ei ole sama asi, mis seaduse paragrahv. Kuid asjad on läinud palju kaugemale. Keegi ei tea kes, ei tea millal, ei tea mis kaalutlustel, ei tea isegi mis pädevusega inimene kirjutab kodukorrale kommentaari.
[Teema puudutab reformierakondlase Alar Lanemani tagasi võetud allkirja avalduselt, millega sooviti e-valimiste lähemat uurimist.]
Riigikogu kodukorra § 95 kommentaari kolmas lõige ütleb selge sõnaga, et kui on 21 allkirjaga algatatud eelnõu, ja üks rahvaesindaja võtab oma allkirja tagasi, siis eelnõu menetlusest välja ei lange. See on on kodukorras selge sõnaga kirjas ja seal pole mingeid "kuisid", ega "agasid". Pole mitte mingisugust manööverdamisruumi.
Samas kodukorra kommentaar ütleb, et seaduseelnõu võib sedasi menetlusest välja langeda. Seaduse paragrahv ei maksa midagi, aga kuskil nurga taga kellegi poolt kirjutatud kommentaar on järsku seadusest kõvem. Kas see on õigusriik? Ei ole!
Eesti on täna riik, mis tuleb väga tuttav ette põlvkonna tagant. See on riik, kus on küll ilusad seadused, aga seadused kehtivad või ei kehti vastavalt sellele, kuidas võimule on vaja. Õiguskantsler pole selliseid arenguid peatanud, sest ta on ideoloogiliselt pühendunud tänase võimu eesmärkidele.
Õiguskantsleri ideoloogilist alistumist näitab eelkõige tema suhtumine rohepöördesse. Rohepööre pole mitte miskit muud kui uuskommunistlik kava võtta inimestelt ära nende omand ja vabadused. Rohepöörde eesmärgiks on ideoloogilise, plaanimajandusliku, tsentraliseeritud ja ülalt juhitava ühiskonna loomine. Rohepööre on ajaloo kõige suurem rikkuse ümberjagamise projekt. Põhiseadus seda ei luba. Ühelgi demokraatlikul valimisel ei ole selleks luba küsitud. Samas riigikogu arutab kliimaseadust, mis rullib raginal üle eraomandi puutumatusest. Õiguskantsler arvab selle peale, et sellised seaduseid võib teha küll ja kliima on tähtsam kui põhiseadus. Täpsemalt ütles Madise, et rohepööret võib sooritada "mõistlikult". Rohepööret ei tohi teha mitte ühelgi moel.
Mul on väga kahju, sest õiguskantsleri amet peaks hoidma ära võimu kuritarvitused. Õiguskantsler ei tee seda. Kõik muu on lihtsalt teater.
Toimetas Karol Kallas