Rumeenia presidendi Klaus Iohannise viieaastane ametiaeg lõppes 22. detsembril, kuid ta keeldub ametist lahkumast. Konservatiivid nimetavad tema otsust "diktatuuri" kehtestamiseks.
Rumeenias kippus presidendiks saama rahumeelne konservatiiv Călin Georgescu, mille peale "sotsialistlikult meelestatud" konstitutsioonikohus tühistas 6. detsembril õigusriigi põhimõtteid ja seaduseid eirates valimised.
Isamaaga samasse Euroopa Liidu parteiperekonda kuuluva Rumeenia Rahvusliku Liberaalse Partei (PNL) de facto juhi Iohannise viieaastane ametiaeg lõppes 22. detsembril, kuid ta keeldub kuni uue presidendi vannutamiseni ametist lahkumast.
Georgescu, keda toetab presidendina valdav osa Rumeenia kodanikest, avaldas eelmise presidendi võimuliialduste asjus ühismeedias pöördumise:
"Rumeenias ja Euroopa Liidus valitseb diktatuur! Klaus Iohannis ei ole seaduslik president ja ta pikendas enda ametiaega seaduseid rikkudes. Me teame, et sellest pole kasu. Diktaatorid langevad, nagu ka nende kujud, üle maailma. Mida suuremaks nad ennast peavad, seda rängemalt nad langevad!
Meie oleme rahvas!"
Viimane lause osutab Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimestele sõnadele "meie, rahvas" (We, the people).
Iohannis põhjendab oma ametisse jäämist riigi põhiseadusega, nagu see ei lubaks tal ametist enne uut presidenti lahkuda.
Rumeenia põhiseaduse 83. artikkel sätestab:
[Presidendi] ametiaeg
- Rumeenia presidendi ametiaeg on viis aastat ja see algab vande andmise kuupäevast.
- Rumeenia presidendi ametiaeg kestab kuni uus valitud president annab ametivande.
- Rumeenia presidendi ametiaega võib pikendada alusseaduste (organic law) alusel ja sõja puhkemise või katastroofi korral.
Eelmine president leab, et punkt (2) ei luba tal ametist lahkuda.
Eeldatavalt annab Iohannis 23. detsembril valitsuse moodustamise ülesande Sotsiaaldemokraatidele ja uude valitsusse kuuluvad lisaks PNL ja ungarlaste väikepartei UDMR.
Rumeenia rahvuslik partei AUR nõuab Iohannise tagandamist.
Euroopa Liidu "diktatuuri" osas kirjutab näiteks Politico, kuidas Ursula von der Leyeni "võimumängud ärritavad Euroopa Liidu pealinnu". Samuti levib Euroopa Liidus üha laialdasemalt arvamus, et see riikide ühendus meenutab tänu "rohelisele" plaanimajandusele, suurele asendamisele ehk massisisserändele ja Komisjoni võimuahnusele üha enam Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liitu.
Toimetas Karol Kallas