Olukorras, kus seadusliku koosoleku takistamist Indrek Tarandi poolt ei karistata ning LGBT-aktivisti Mare Tralla liputamisele alaealiste ees vaatavad õiguskaitseorganid läbi sõrmede, on õigusriigi põhimõtted saanud Eestis ränga löögi, tõdevad Varro Vooglaid ja Markus Järvi saates "Fookuses".
Asjaolu, et õiguskaitseorganid vaatavad LGBT-aktivistide poolsele avalikule enesepaljastamisele läbi sõrmede ega alusta selle suhtes väärteomenetlust, olgugi et tegu on ühemõtteliselt avaliku korra rikkumisega, näitab et Eestis on teatud inimesed võrdsemad kui teised, märgib Varro Vooglaid oma kommentaaris.
Eesti õiguskord on kraavis, kui riigiprokuratuur õigustab Indrek Tarandi õigusvastast käitumist absurdse põhjendusega ega pea varast vargaks ja vargust varguseks, kirjutab Harri Kingo oma sotsiaalmeediakontol.
Kommenteerides hiljutist kohtuotsust, mille kohaselt oli Rakvere linnavolikuogu otsus piirata homofilmide festivali rahastamist ebaseaduslik, tõdevad Varro Vooglaid ja Veiko Vihuri, et eeldus, nagu peaks maksumaksjad rahastama homopropagandat, tuleb visata ajaloo prügikasti.
Eesti rahval on õigus riigipeale, kes ei häbista oma käitumisega Eesti Vabariiki, kes tegutseb reaalselt rahva ühendajana ja kelle üle saab eesti rahvas õigustatult uhkust tunda, toonitab Objektiivi toimetus oma juhtkirjas, kutsudes president Kaljulaidu tagasi astuma.
Marti Kuusiku kaasusega on Eestis loodud poliitiliste otsuste langetamisel märkimisväärne ja väga ohtlik pretsedent: esmalt süüdlase avalik poomine, seejärel süü väljaselgitamine läbi õigusliku menetluse, osutab oma repliigis Varro Vooglaid.
Pean vastuvõetamatuks, et poliitilise ärategemise nimel on hakatud jalge alla talluma süütuse presumptsooni kui õigusriigi kõige olulisemat printsiipi, toonitab oma avalduses siseminister Mart Helme.
Vaba ja demokraatlik ühiskond peab ometi saama mingil viisil oma erimeelsusi lahendada.
Lääne Ringkonnaprokuratuur andis EKRE saadikule Martin Helmele teada, et temale tehtud tapmisähvarduse asjus lõpetatakse kriminaalmenetlus aluse puudumise tõttu.
Vabas ühiskonnas ei peaks eraisikute vaheliste solvangute ühiskondliku hukkamõistu vahendiks olema jõustruktuuride poolt riikliku karistusvõimu rakendamine – rääkimata selle rakendamisest selgelt ebaseaduslikul ja ebaproportsionaalsel moel, kantuna meedia ja muude huvigruppide poolt üles köetud hüsteeriast, toonitab Varro Vooglaid.
